Hoidke end nende väga mürgiste raamatute eest

Kroomitud kollane raamaturiie, mida kasutati vanasti raamatute köitmiseks. Foto: Winterthuri raamatukogu “Mürgiraamatu projekt”

Vanasti kasutatud mürgised värvid, millega kaeti kangaga köidetud raamatud, võivad endiselt ohustada nende lugejaid.

Viktoriaanliku ajastu raamatute analüüs on näidanud, et need sisaldavad toksilisi aineid, nagu plii ja kroom. Hea uudis on see, et niikaua kui te raamatuid ei laku, ei ole juhuslik kokkupuude nende raskmetallidega tõenäoliselt piisavalt suur, et tervist tõsiselt kahjustada.

Samas on oht inimestele, kes sageli vanu raamatuid käsitsevad, näiteks raamatukoguhoidjad ja raamatumüüjad, piisavalt suur.

Uurimistulemusi tutvustati Ameerika Keemia Seltsi (American Chemical Society ehk ACS) sügisesel kohtumisel.

«Need vanad raamatud, mis sisaldavad mürgiseid värvaineid, võivad asuda ülikoolides, avalikes raamatukogudes ja erakogudes,» selgitas USA Lipscombi ülikooli keemik Abigail Hoermann.

Seega tahetakse leida viisi, kuidas lihtsustada kõigi jaoks nende raamatutega kokkupuute määra kindlakstegemist ja ohutut säilitamist.

19. sajandil tõusid esile uued värvainete klassid. Enam ei pidanud erksate värvide saamiseks kasutama ainult raskesti leitavaid looduslikke koostisosi. Arseen andis vapustavaid, peaaegu neoonrohelisi ja magentavärve. Aniliini kasutati sügavate mustade ja rabavate purpurtoonide loomiseks. Teised raskmetallid aitasid värve stabiliseerida, hoides need kauem erksad.

Tulemuseks oli mitu ebameeldivat surmajuhtumit, eriti tehase töötajate seas. Viktoriaanlik kostüüm pole enam tavaline riietus ja tänapäeval teame, et oma rõivaid ja raamatuid ei tasu mürgiste ainetega värvida. Kuid mõned vanad esemed ei pruugi olla nii ohutud.

2019. aastal märkasid USA Winterthuri muuseumi konservaatorid Melissa Tedone ja Rosie Grayburn raamatut, mille kangaskaaned olid värvitud pigmendiga, mis sisaldas arseeni. Sellest ajast alates on «Poison Book Project»  tuvastanud maailmas palju raamatuid, mis on värvitud sellesama mürgise pigmendiga.

See projekt äratas Lipscombi ülikooli raamatukoguhoidjate Jan Cohuti ja Michaela Rutledge'i huvi. Nad pöördusid Lipscombi ülikooli keemiku Joseph Weinstein-Webbi poole, et uurida, kas ka nende raamatukogu kollektsiooni erksavärvilised raamatud sisaldavad mürgiseid värvaineid.

Weinstein-Webb ja tema meeskond tegid mitmete raamatutega testide seeria, sealhulgas röntgenfluorestsentsi, et tuvastada arseeni ja teisi raskmetalle; optilise emissiooni spektroskoopiat, et määrata nende metallide kontsentratsioon; ja röntgendifraktsiooni, mida kasutati raamatute uurimisel esimest korda, et tuvastada metallides sisalduvaid pigmentmolekule.

See paljastas, et mõnes raamatus esines pliid ja kroomi kõrgetes, ohtlikes kontsentratsioonides. Mõnel juhul esines seda pliikromaadina (lead(II) chromate), kollase pigmendina, mis on kuulsaks saanud Vincent van Goghi maalidel «Päevalilled».

Pliikromaat sisaldab pliid ja kroomi võrdsetes kogustes, kuid raamatutes leiti pliid palju suuremas koguses kui kroomi. See viitab tõenäoliselt sellele, et kasutatud on muid värvaineid, mis sisaldavad metalle erinevates kontsentratsioonides. Teadlased tegelevad nende täpse kindlakstegemisega.

Praeguseks on raamatud pakitud plastikkilesse ja eemaldatud ringlusest. Mõnes proovis leiti pliikontsentratsioon, mis oli kaks korda ja kroomikontsentratsioon, mis oli kuus korda kõrgem kui CDC (Centers for Disease Control and Prevention, USA Haiguste kontrolli ja tõrje keskus) poolt kehtestatud ohutuse piirnormid, teatasid teadlased.

Weinstein-Webb'i paelub, kuidas eelnevad põlvkonnad pidasid teatud asju ohutuks ja siis avastatakse, et tegelikult ei olnudki nii suurepärane see idee kasutada neid briljantseid värve.

Meeskond tutvustas oma seniseid tulemusi 2024. aasta sügisesel ACS kohtumisel. 

Allikas: ScienceAlert