See delfiin ründab ja hammustab suplejaid – teadlased oletavad üsna tavatut põhjust

"Minu arvates otsib ta inimestega mingisugust suhtlust." Foto: Unsplash

Viimastel aastatel on meedias palju kõneainet tekitanud jahtide uputamises süüdi olevad mõõkvaalad, kuid nüüd on tekkinud veel üks mure: üksildane, mänguhimuline ja võimalik, et isegi seksuaalselt rahuldamata delfiin on Jaapani rannikuvetes suplejate elu keeruliseks teinud.

India ja Vaikse ookeani piirkonnas elutsevat isast delfiini süüdistatakse hiljutistes rünnakutes, milles on vigastada saanud rohkem kui tosin suplejat. Rünnakute tagajärjed on ulatunud hammustustest kuni luumurdudeni. Need juhtumid on toimunud viimase kolme aasta jooksul igal suvel Tsuruga ja mitme teise Fukui prefektuuri rannikuäärse linna vetes.

NBC Newsi andmetel on alates 21. juulist 2022 toimunud ligi 50 rünnakut, kusjuures viimase rünnakulaine jooksul on vigastada saanud 18 inimest.

Teadlased on kindlaks teinud, et rünnakutes on süüdi sama isane delfiin, kellel on iseloomulikud uimedemärgid, mida on näha rünnakute videosalvestustel. Jaapanis asuva Mie ülikooli vaalaliste uurimiskeskuse teadlane Tadamichi Morisaka selgitas, et õrn hammustamine on isaste pudelnina-delfiinide seas tavaline viis sõprussuhete hoidmiseks.

Morisaka tõdes, et delfiin püüab inimestega mingit tüüpi suhtlust luua. Sest kui ta tõepoolest tahaks rünnata, võiks ta täie jõuga peale lennata ja hammustada. Ta lisas, et loom on delfiini standardite järgi siiski ettevaatlik ja see viitab pigem sõbralikule žestile kui otsesele rünnakule.

«Need isased delfiinid veedavad sageli aega paarikaupa, näidates teineteise vastu kiindumust. See hõlmab käitumist, nagu teineteise jälitamine ja pektoraaluimedega hõõrumine – seda peetakse helluse märgiks – ning isegi seksuaalseid käitumismustreid, näiteks oma suguelundi teineteise vastu surumine,» märkis Morisaka.

Projektis «Shark Bay Dolphin Research» töötav Simon Allen ütles BBC-le, et hormonaalsed kõikumised, seksuaalne pettumus või soov domineerida võivad samuti ajendada delfiini inimesi vigastama – seega pole välistatud, et looma käitumine võib olla ka seksuaalse iseloomuga.

Sõpradest vaenlasteks: delfiini üksildus ja võimalikud ohud

Delfiini üksildus on siiski raskemini seletatav. Morisaka märkis, et üldiselt pole täpselt teada, miks delfiinid oma parvest lahkuvad ning kas sellist käitumist võib pidada ebatavaliseks.

Kuigi delfiin võib proovida lihtsalt sõbralik olla, on siiski oht, et asjad võivad muutuda vaenulikuks. Morisaka selgitas, et inimese ja delfiini suhtlus läbib mitmeid etappe, alustades lihtsalt ühes ruumis viibimisest. «Kui suhtlus areneb järgmisse etappi, võivad delfiinid hakata oma domineerimist näitama agressiivse käitumisega, näiteks inimesi rünnates või neile peale ronides,» lisas Morisaka. Seda juhtus ka eelmisel suvel, mistõttu ta on väga mures.

«Viimane rünnak toimus 20. augustil, kui viiekümnendates eluaastates mees sai hammustada mõlemast käest, püüdes delfiini minema ajada,» teatas NBC News. Ja tundub, et see pole viimane kord, kui me sellest visast mereelanikust kuuleme.

Allikas: Futurism