/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2024/08/30/16322912t1h63c3.jpg)
Eesti on esimene Balti riik, kes saab täna ametlikult Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) täisliikmesriigiks.
Eestist sai CERNi 24. liikmesriik
Täisliikmelisus annab Eestile hääleõiguse CERN-i kõrgeimas otsuseid tegevas nõukogus ning suurendab Eesti ettevõtete võimalusi CERN-is lepingute sõlmimiseks, suurenevad ka Eesti kodanike võimalused CERN-is töötamiseks, teatab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Täisliikmelisuseni jõuti kolme aastakümne koostöö tulemusel, kui lõpule jõuab 2018. aastal alanud ametlik kandideerimisprotsess.
President Alar Karise sõnul tunneb Eesti suurt heameelt CERN-i täiskliikmeks saamise üle. «CERN ei kiirenda mitte vaid osakesi, aga ka rahvusvahelist teaduskoostööd ja majandusarengut. Oleme näinud neid võimalusi juba assotsieerunud liikmena, kuid nüüd on Eesti valmis täismahus panustama ja organisatsiooni teadus-, tehnoloogia- ja ettevõtluskoostöös osalema,» ütles Eesti president Karis.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul avab täisliikmelisus Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis meie ettevõtjatele ja teadlastele uusi võimalusi koostööks. «CERN-i täisliikme staatusega kaovad Eesti ettevõtjaid takistanud rahalised mahupiirangud CERN-i hangetel osalemisel. Väärib tähelepanu, et lisaks kõrgtehnoloogia valdkonnale on juba praegu teinud organisatsiooniga koostööd meie tööstus ning ka mitmed tugiteenuseid pakkuvad ettevõtted, kes on näiteks aidanud korraldada konverentse. Seega saavad CERNi hüvedest kasu ka paljud teised valdkonnad.»
/nginx/o/2024/08/30/16322917t1h83bb.jpg)
Keldo sõnul on CERN tehnoloogiaintensiivsete ja teadmusmahukate ettevõtete jaoks külluslik varasalv, mille toel areneda ja kasvada. «Lisaks on Eestis elav iduettevõtluse ökosüsteem, sealjuures investeeringud süvatehnoloogilistesse lahendustesse suurenevad – need on Eesti tugevused, millega saame CERN-is hääleõigusliku liikmena lisandväärtust pakkuda,» kommenteeris majandus- ja tööstusminister.
«Tervitan nõukogu nimel Eestit kui CERN-i uusimat liikmesriiki,» ütles CERN-i nõukogu president Eliezer Rabinovici. "Mul on hea meel, et liikmesriikide kogukond laieneb ning ootan huviga Eesti suuremat osalemist meie nõukogus ja täiendavat teaduslikku panustamist.»
«Eesti ja CERN on teinud tihedat koostööd umbes 30 aastat, seega on mul väga hea meel tervitada Eestit meie organisatsiooni liikmesriikide seas," ütles CERN-i peadirektor Fabiola Gianotti. "Olen kindel, et nii Eesti riik kui ka kohalik teadusringkond saavad kasu suurematest võimalustest alusuuringute, tehnoloogia arendamise ning hariduse ja koolituse vallas.»
Eesti ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni kahepoolsed suhted said alguse 1996. aastal, mil sõlmiti esimene koostööleping. Teine selline leping, mis arendas edasi nende teaduslikku ja tehnilist koostööd, sõlmiti poolte vahel 2010. aastal. 19. juunil 2020 allkirjastasid pooled lepingu, mis käsitleb Eestile assotsieerunud liikmesriigi staatuse andmist eeletapis. Eesti assotsieerunud liikmelisus CERN-is jõustus 1. veebruaril 2021.
Eesti on laialdaselt seotud CERN-i teadusprogrammidega ning CMS-i koostöös osaleb Eesti alates 1997. aastast. Eesti CMS-i meeskond osaleb andmeanalüüsis ja Worldwide LHC Computing Grid (WLCG), mille jaoks Eesti haldab ühte Tallinnas asuvat Tier 2 keskustest. Eesti teadlased panustavad ka teistesse katsetesse, sh CLOUD, COMPASS, NA66 ja i.Fast ning tulevaste põrgutite (CLIC ja Future Circular Collider, FCC) uuringutesse.