/nginx/o/2024/09/01/16329913t1h6181.jpg)
Noorte vaimne tervis on jõudnud ohtlikku faasi ja nüüd võib olla meie viimane võimalus tegutseda, kirjutasid teadlased ajakirjas The Lancet Psychiatry. Nad väidavad, et kuhjuvad tõendid näitavad 12–25-aastaste inimeste vaimse tervise pidevat langust viimase kahe aastakümne jooksul, kusjuures suure languse põhjustas Covid-19 kriis.
Lisaks pandeemiale osutavad mõned näpuga ka kliimamuutustele ja nutitelefonidele, väites, et need mõjutavad nooremaid inimesi rohkem kui vanemaid, sest sel ajal, kui praegused vanemas eas olevad inimesed noored olid, ei eksisteerinud nutividinaid sel määral nagu praegu.
Teine argument küsib, kas noorte vaimse tervise probleemide kasv tuleneb lihtsalt suurenenud teadlikkusest nendest probleemidest ja häbimärgistamise vähenemisest nende ümber, mis võib ajendada noori vastavatele küsitlustele ausamalt vastama ja diagnoose otsima.
Olenemata põhjustest, näitab statistika, et viimastel aastatel on toimunud muutus. Näiteks Inglismaal olid uuringud näidanud, et 2023. aastal oli 20 protsendil 8–16-aastastest lastest tõenäoline vaimse tervise probleem, samas kui 5–19-aastastest oli 2017. aastal vähemalt üks vaimse tervise probleem veidi alla 13 protsendil. Teiste riikide, sealhulgas USA ja Austraalia statistika räägib sarnast lugu, kusjuures halb vaimne tervis näib üha enam mõjutavat ka noori täiskasvanuid.
Üks asi, mida kaks aastakümmet tagasi laialdaselt ei eksisteerinud, olid nutitelefonid. Kuigi neid seadmeid süüdistatakse sageli noorte depressiooni ja ärevuse suurenemises, on andmed üldiselt ebaselged. Kuid hiljuti tehti randomiseeritud kontrollitud uuringus, mis on parim teaduslik tõendusmaterjal, milles osales 181 last ja noorukit, ja leiti, et nutitelefonidest loobumine ja muu ekraaniaja vähendamine maksimaalselt kolme tunnini nädalas 14 päeva jooksul on seotud psühholoogiliste sümptomite vähenemisega.
Võib juhtuda, et probleem on vähem seotud nutitelefonide endaga, kui see, milleks noored neid kasutavad. Uuringud on seostanud sotsiaalmeediat, millele nende seadmete kaudu sageli juurde pääseb, küberkiusamise, enesevigastamise ja enesetapumõtetega. «Kuid on väga oluline, et me ei paneks seda kõike lihtsalt ühte ämbrisse ja ei ütleks, et sotsiaalmeedia on halb,» ütleb Emily Simonoff Londoni King's College'ist.
Sellised saidid, nagu Facebook ja Instagram, võivad aidata noortel teistega suhelda eluetapis, kus sotsiaalse kuuluvuse tunne on eriti oluline, ütleb Karen Mansfield Oxfordi ülikoolist.
Teine tegur on see, et inimesed, kes olid kaks aastakümmet tagasi lapsed, ei pidanud noores eas hakkama saama Covid-19ga seotud sulgemistega.
Kuigi need mõjutasid kogu ühiskonda, ei saa lapsed ja teismelised oma keskkonda kujundada nagu paljud täiskasvanud, mistõttu võisid nad tunda end eriti kontrolli alt väljas, ütleb Simonoff. Ta lisab, et see pani ka paljud noored tundma end toetuseta ja üksildasena.
Noorte vaimse tervise probleemide tõusu on praegusel ajal seostatud üleminekuga kaugõppele, kuid mõne jaoks võis kooli naasmine nende vaimset tervist tegelikult halvendada. Hiljutine uuring näitas, et kooli naasmist seostati Itaalias laste ja teismeliste psühhiaatrilise erakorralise meditsiini osakondade külastuste arvu suurenemisega.
«Paljud lapsed, kes olid näiteks koolis väga ärevil, olid tegelikult õnnelikud, et said kodus olla ja õppida veebis nii, et vanemad neid toetasid,» ütleb Mansfield.
Teine ülemaailmne kriis, mis laialdaselt arvatakse kahjustavat noorte vaimset tervist, on kliimamuutus. Lisaks füüsilistele mõjudele, nagu kuumusega seotud surmad ja äärmuslikud ilmastikunähtused, on selle vaimse tervise tagajärgi nimetatud ka ökoärevuseks, mis näib noortele ebaproportsionaalselt mõjuvat.
Californias asuva Stanfordi ülikooli teadlased leidsid hiljuti, et osariigi 18-aastaste ja vanemate inimeste seas kogesid nooremad sagedamini kliimamuutustega seotud vaimse tervise sümptomeid.
Globaalne soojenemine on eriti muret tekitav noorte jaoks, kellel on ees rohkem aastaid kui vanematel inimestel, ütleb Emma Lawrance Londoni Imperial College'ist. Samuti tunnevad noored pettumust, et neile on jäänud kriis, mida nad ise ei tekitanud, ütleb ta. «Seal on reetmise tunne ja arusaadav viha, mis häirib nende positiivset tulevikunägemust.»
Lisaks eksistentsiaalsetele muredele on varases lapsepõlves ekstreemse kuumusega kokkupuudet seostatud ajumuutustega, mis võivad kahjustada vaimset tervist, ütleb Lawrance.
Kõik see vihjab, et noorte vaimse tervise langus ei ole ainult teadlikkuse paranemise tulemus. «Lähiajaloo põhjal ütleksin, et see läheb tõesti hullemaks,» ütleb Mansfield.
Lõppkokkuvõttes on ebatõenäoline, et ükski tegur üksi on süüdi. «Ebakindlus ja stress – nagu pandeemia, nagu kliimamuutused – täiendavad üksteist,» ütleb Lawrance.
Mõnede nende probleemide lahendamisel soovivad eksperdid, et noorte vaimne tervis oleks tegevuse katalüsaator. «Noored saavad aru asjadest, mis maailmas toimuvad ja tõsiasi, et noortega pole kõik korras, peegeldab neid suundumusi maailmas, mis pole korras,» ütleb Lawrance.
Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Ly-Marleen Tamme.
/nginx/o/2023/05/21/15337482t1h6236.png)