NEW SCIENTIST ⟩ Ämblikud kasutavad ülikavalat nippi, et saak ise võrku lendaks

Foto: pexels.com

Ämblikulaadsetel on kaval viis, kuidas korraldada endale toidu kojuvedu. 

Kui kerakudujad ämblikud isased jaanimardikad oma võrku püüavad, muudavad nad hukule määratud putukad söödaks, kasutades nende vilkuvat valgust, et meelitada teisi jaanimardikaid oma järgmiseks toidukorraks.

Hiina Huazhongi põllumajandusülikooli teadlane Xinhua Fu märkas, et isased jaanimardikad (Abscondita terminalis), kuid mitte emased, takerdusid sageli kerakudujate (Araneus ventricosus) võrku, ja ta mõtles, kas isaseid meelitatakse lõksu.

Selle jaanimardikate liigi isased ja emased kasutavad kurameerimisel vilkuvaid signaale ja emaste valgus meelitab isased nende asukohta.

Selle nähtuse uurimiseks tegid Fu ja tema kolleegid Hiinas Hubei provintsis põllumaal katseid 161 võrguga, millest mõned olid ämblikega ja mõned ilma.

Teadlased asetasid igasse võrku isase jaanimardika – mõnel neist olid heledad kõhud tindiga kaetud.

Nad leidsid, et võrgud, kus on nii ämblik kui ka vabalt vilkuv jaanimardikas, meelitasid ligi rohkem isaseid jaanimardikaid kui võrgud, kus ämblikke ei esine või milles on mittevilkuvad jaanimardikaid.

Samuti oli ämblikuvõrku takerdunud isastel jaanimardikatel ebatavaline valgussignaal. See nägi välja rohkem nagu emaste oma, kahe vilkumise asemel oli üks. Aga jaanimardikad, kes olid tühjas võrgus, vilkusid normaalselt.

See viitab asjaolule, et ämblikud manipuleerivad isaste jaanimardikate signaalidega, et jäljendada emaste signaale, meelitades kaaslasi otsima teisi isaseid, ütleb meeskonnaliige Daiqin Li Hubei ülikoolist.

Kuidas ämblik oma liikumatuks jäänud saagi signaale muudab, pole teada, kuid meeskonnal on mõned ideed. «Ämbliku mürk või hammustus ise võib kaasa tuua muutusi püütud isaste vilkumise mustris,» ütleb Li.

Teda huvitab, kas teised jaanimardikaid söövad ämblikud kasutavad sarnast taktikat. Tema sõnul võivad loomad püütud saaki peibutisena kasutada, manipuleerides muude signaalidega, nagu helid või feromoonide vabanemine.

See uurimus näitab taas, et ämblikud ei ole passiivsed toiduotsijad, ütleb Mariella Herberstein Austraalia Macquarie ülikoolist. «Me avastame üha rohkem juhtumeid väga keerukate ja selektiivsete söömistehnikate kohta.»

Esialgu populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkinud Sten Kohlmann.