:format(webp)/nginx/o/2024/08/27/16318948t1h2291.jpg)
Elon Muski juhitud ettevõtte SpaceX lükkas täna edasi Polaris Dawn kosmoseekspeditsiooni, mille jooksul pidid neli eraisikut lendama kosmosesse ja tegema seal kosmosekõnni. Ettevõte teatas, et loobub missiooni käivitamisest, viidates ebasoodsale ilmaprognoosile.
Miljardärist ettevõtja Jared Isaacmani rahastatud missioon pidi algama täna Floridas asuvast NASA Kennedy kosmosekeskusest kell 10.38 Eesti aja järgi, kui pidi toimuma Falcon 9 raketi start, mille pardal lennutatakse kosmoseavarusse SpaceXi Dragon-kapsel.
Due to unfavorable weather forecasted in Dragon’s splashdown areas off the coast of Florida, we are now standing down from tonight and tomorrow’s Falcon 9 launch opportunities of Polaris Dawn. Teams will continue to monitor weather for favorable launch and return conditions
— SpaceX (@SpaceX) August 28, 2024
Prognooside kohaselt ei soosi ilm seda, et ettevõte saaks viiepäevase missiooni lõpus astronaudid pardal olevat kosmoselaeva Dragon Florida ranniku lähedal vette kukutada, teatas SpaceX, lisades samas, et jätkab ilmastiku jälgimist.
Ettevõte ei andnud uut stardikuupäeva.
SpaceX on valmis käivitama täielikult tsiviilisikutest koosneva kosmoseekspeditsiooni, mis tähistab uut peatükki kosmoseuuringutes. Esimest korda teevad eraisikud ajaloolise kosmosekäigu.
Miljardärist ettevõtja Jared Isaacmani korraldatud Polaris Dawni missioon stardib NASA Kennedy kosmosekeskusest. SpaceXi Dragon-kapsel, mis sõidab Falcon 9 raketi pardal, on ette nähtud jõudma 1400 kilomeetri kõrgusele, mis on alates Apollo aegadest kõrgemal kui ükski teine vahepeal toimunud mehitatud missioon.
Missiooni ülem Isaacman juhendab oma neljaliikmelist meeskonda, mille keskmes on esimene kommertslik kosmosekäik, mis toimub SpaceXi äsja väljatöötatud elegantsete skafandritega. Isaacmaniga liituvad USA õhujõudude kolonelleitnant Scott Poteet, missioonispetsialist Sarah Gillis, SpaceXi juhtiv kosmosetööde insener, ning missioonispetsialist ja meditsiinitöötaja Anna Menon, kes on samuti SpaceXi juhtiv kosmosetööde insener.
/nginx/o/2024/08/27/16318952t1h6a83.jpg)
Et valmistuda tähtsaks missiooniks, läbis nelik enam kui kaks aastat treeninguid, õppides sadu tunde simulaatoritel, tehes langevarjuhüppeid, tsentrifuugitreeninguid, sukeldudes ja vallutades Ecuadori vulkaani tipu.
Polaris Dawn on esimene kolmest missioonist programmi Polaris raames, mis on tehnoloogiaettevõtte Shift4 Payments asutaja Isaacmani ja SpaceXi koostööprojekt. «Eesmärk on arendada ja katsetada uut tehnoloogiat ja tegevusi, et edendada SpaceXi julget visiooni, mille eesmärk on võimaldada inimkonnal reisida tähtede vahel,» ütles Isaacman hiljutisel pressikonverentsil.
Isaacman ei soovinud avaldada oma koguinvesteeringu hinda projekti, kuigi aruannete kohaselt maksis ta umbes 200 miljonit dollarit SpaceX Inspiration4 missiooni eest 2021. aasta septembris, mis oli esimene täielikult tsiviilotstarbeline orbitaalmissioon.
/nginx/o/2024/08/27/16318996t1h53ca.jpg)
Polaris Dawn jõuab esimesel päeval oma suurimale kõrgusele, jõudes lühikeseks ajaks Van Alleni kiirgusvööndisse, mis on piirkond, mis on täis kõrge energiaga laetud osakesi, mis võivad pikema aja jooksul kujutada endast ohtu inimeste tervisele. Meeskond jääb orbiidil tiirlema peaaegu kolm korda kõrgemal kui rahvusvaheline kosmosejaam, kuid jääb siiski kaugelt maha Apollo 13 meeskonna 1970. aastal püstitatud rekordilisest 248 000 miili pikkusest vahemaast.
Apollo 13 astronaudid sõitsid nii kaugele, et lennata ümber Kuu tagumise külje. Pärast plahvatust, mis rikkus nende kosmoselaeva, pidid nad naasma Maale ilma suuremate tõukejõumanöövriteta.
/nginx/o/2024/08/27/16318959t1hb52b.jpg)
Uued kosmoseülikonnad
Kolmandal päeval panevad meeskonnaliikmed selga oma moodsad EVA-skafandrid, mis on varustatud kuvarite, kiivrikaamerate ja kõrgetasemeliste liikuvussüsteemidega, ning lähevad kordamööda paarikaupa oma kosmoselaevast välja. Igaüks veedab 15 kuni 20 minutit kosmoses, 435 miili kõrgusel Maa pinnast.
Päev hiljem testitakse kosmoselaeva ja SpaceXi enam kui 6000 internetisatelliidi vahelist Starlinki laseripõhist satelliitsidet. Lisaks kavatseb meeskond teha ligi 40 eksperimenti, mille eesmärk on parandada arusaamist inimese tervisest pikaajaliste kosmoselendude ajal. Nende hulgas on katsed mikroelektroonikaga varustatud kontaktläätsedega, mis jälgivad pidevalt silmade rõhu ja kuju muutusi.
/nginx/o/2024/08/27/16318960t1hbc90.jpg)
Pärast kuut päeva kosmoses viibimist lõpeb missioon Florida ranniku lähedal meres, kus SpaceXi päästelaev neid ootab. Teisel Polaris-missioonil kasutatakse samuti Dragon-kapslit, samal ajal kui kolmas ja viimane missioon on kavandatud SpaceXi järgmise põlvkonna raketi prototüübi Starshipi esmalennuks, mis on võtmetähtsusega Muski visiooni jaoks. Selle eesmärk on ühel päeval Marsi koloniseerimine.
Allikas: sciencealert.com
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)