/nginx/o/2024/08/27/16317857t1h8bf8.jpg)
Egiptuses Kafr El Sheikhis avastati hämmastav astronoomiline observatoorium, kus iidsed egiptlased tähti vaatlesid. Rohkem kui 2500 aastat tagasi, 6. sajandil eKr, oli see hoone Egiptuse suurim teadaolev astronoomiline observatoorium, mis oli osa praegusest vaaraode templist Buto linnas. Seal jälgisid toonased astronoomid Päikese ja tähtede liikumist, millel oli iidsete egiptlaste elus väga oluline tegur.
Egiptlased olid muistse ajaloo kõige vilunumad astronoomid ja nende pärand on praeguseni kõnekas. Vana-Egiptuses sündis 365-päevane kalender ja 24-tunnine päev. Nad kaardistasid öise taeva põhjalikult ning neil olid oma tähtkujud ja horoskoop, millest mõned märgid on tänapäevalgi jätkuvalt kasutusel.
Äsja avastatud observatoorium kinnitab neid oskusi isegi nende nappide asitõendite abil, mis on ajale vastu pidanud. Mudatellistest ehitatud hoone ise oli 850 ruutmeetri suurune, L-kujuliselt ehitatud ja sammastega toetatud ning selle sissepääs oli suunaga ida poole, ehk päikesetõusu poole.
/nginx/o/2024/08/27/16317860t1ha3cc.jpg)
Seest leidsid Egiptuse turismi- ja muinsuskaitseministeeriumi arheoloogid taeva vaatluseks vajalikke esemeid. Eriti silmatorkav oli suur viltune päikesekell, mille kavandasid muistsed egiptlased aja jälgimiseks. Need kellad olid päikesekella tüüpi, mis kasutasid varju liikumist, kui päike liigub üle taeva, et jälgida kellaaega hommikust kuni hilisõhtuni. See konkreetne kell koosnes 4,8-meetrisest lubjakiviplaadist, millele oli paigaldatud viis lamedat lubjakiviplokki, kolm vertikaalset ja kaks horisontaalset. Kuigi nüüdseks on need plokid kulunud, olid neile kunagi märgitud jooned, mille abil sai varju liikumist jälgida.
/nginx/o/2024/08/27/16317874t1h17b9.jpg)
Lisaks sellele leidus seal suur kiviplokk, mis asus ümmarguses ruumis, kus oli kaks ümmargust kiviplokki, üks põhjas ja teine läänes. Seda kasutati samuti Päikese kalde jälgimiseks. Viiest väiksemast ruumist koosnevat hoone osa kasutati tõenäoliselt observatooriumi tööriistade hoidmiseks, samas kui neli väikest mudatellisest ruumi ja üks kiviruum näivad olevat olnud kasutusel observatooriumi tornina. Avastati ka suur saal, mille kolm seina olid kaetud kollase mördiga, millele olid maalitud seinamaalingud. Selle saali keskel seisab kiviplatvorm, millel leiti sissekandeid peamiselt astronoomilistest päikesetõusu ja -loojangu stseenidest kolmel aastaajal, mida Vana-Egiptuses järgiti.
/nginx/o/2024/08/27/16317876t1h315c.jpg)
Observatooriumist leiti ka Osirise ja Nemese pronksist kujud, jumal Besi terrakotast kuju ja graniidist kuju, mis pärineb 26. dünastia ajast, vaarao Wahibre Psamtik I valitsemisajast. See kuju kujutab Osirist ja on kirjutatud preester Psamtik-Senebile, sisaldades kuningliku pitserikandja tiitlit. Lisaks on leitud mõõtmisvahendeid, menat-kaelakee, Ptahi jumala kuju, religioosseid sümboleid, keraamilisi esemeid, mördist valmistatud amforakatted ja ohvrilaudasid.
/nginx/o/2024/08/27/16317883t1h1fa5.jpg)
/nginx/o/2024/08/27/16317886t1h1018.jpg)
/nginx/o/2024/08/27/16317887t1h2aa9.jpg)
Astronoomia oli vanade egiptlaste jaoks väga oluline. Nad kasutasid oma keerulist kalendrit, et tähistada aja kulgemist ning määrata kindlaks religioossete ja poliitiliste rituaalide, näiteks pühade ja kroonimiste kuupäevad. Samuti oli see oluline Niiluse iga-aastase üleujutuse, põllumajanduse ja meresõiduga seotud andmete jälgimiseks.
Tänapäeval peame kalendrit iseenesestmõistetavaks. Ometi peame selle eest vähemalt osaliselt tänama vanade Egiptuse astronoomide rasket tööd ja leidlikkust. Aga ka nende inseneritööd, et sellised templid, nagu see, on tuhandeid aastaid ikka veel püsti, nii et me saame nende tööd uurida.
Allikas: sciencealert.com
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)