Hollandi suure tuulepargi rüppe ehitati maailma suurim merefarm – loe, mida seal kasvatama hakatakse

Merivetikate kasvatamise ühendamine avamere tuuleparkidega lahendab ruumipuuduse rannikualadel ja pakub lisapotentsiaali süsinikdioksiidi sidumiseks atmosfäärist. Foto: aboutamazon.eu

Hollandi ranniku lähedal avatakse sügisel maailma esimene tööstuslik merevetikafarm, mis asub tuulepargi keskel. See on oluline samm süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks.

Uudne vesiviljelusfarm asub 139 tuulegeneraatorist koosnevas avamere tuulikupargis Hollandse Kust Zuid (HKZ), mis paikneb Põhjameres umbes 18 kilomeetri kaugusel Haagist ja Zandvoortist. Sel sügisel tegevust alustav merevetikafarm laiub 5 hektaril ja peaks esimese aasta jooksul tootma vähemalt 6000 kilogrammi värsket merevetikat.

Projekti algatas Hollandi mittetulundusühing North Sea Farmers, kes sai rahastust Amazonase kliimafondi Right Now Climate Fund kaudu summas 1,5 miljonit eurot. North Sea Farmers usub, et merevetikate kasvatamine on lihtne viis süsihappegaasi kogumiseks ja atmosfäärist eemaldamiseks, aidates seeläbi lahendada kliimamuutuse probleemi. Teadlased saavad projektist saadud andmeid kasutada selleks, et uurida süsinikdioksiidi vähendamist merevetikate kasvatamise kaudu.

Illustratsioon sellest, kuidas tuulegeneraatorite vahel asuvas merevetikafarmis saab kasvatada merevetikaid. Foto: Smartland landscape architecture

Merivetikate kasvatamise ühendamine avamere tuuleparkidega lahendab ruumipuuduse rannikualadel ja pakub lisapotentsiaali süsinikdioksiidi sidumiseks atmosfäärist. Plymouthi merelabori mere- ja kliimamuutuste ökoloog ja teaduslik juht professor Ana Queirós rõhutab, et eesmärk on mõista, kuidas seda sektorit saaks kasutada süsiniku pikaajaliseks sidumiseks, mis on veel vähe uuritud.

Merivetikad on äärmiselt toitev ja sageli ka maitsev toit. Lisaks põhilistele süsivesikutele, valkudele ja rasvadele sisaldavad need rohkesti magneesiumi, tsinki, B12-vitamiini, joodi ja polüküllastumata rasvhappeid, samuti antioksüdante, nagu karotenoidid ja flavonoidid. Lisaks on merevetikatel mitmeid kasulikke rakendusi, alates pakenditest ja loomasöödast kuni kosmeetika- ja farmaatsiatoodeteni.

Nõudlus selle seni alakasutatud taime järele tõuseb Euroopas lähiaastatel hüppeliselt. Ühendkuningriigi organisatsiooni «Seaweed for Europe» 2021. aasta aruandes väidetakse, et 2030. aastaks võib laienev merevetikaturg Euroopas olla väärt 9 miljardit eurot (umbes 10 miljardit dollarit), luua 115 000 töökohta ja pakkuda elanikkonna tervisele märkimisväärset kasu.

Allikas: iflscience.com