Vaalad meisterdavad endile ka tööriistu - materjal, millest nad seda teevad on üllatav

Richard Sidey / CATERS NEWS (PICTURED A pod of whales create this incredible bubble pattern) These incredible pictures show a group of humpback whales forming a spiral to hunt for krill. The whales are using a technique called bubble-net feeding where the krill become trapped near the surface of the water in a net of air bubbles. The amazing aerial shots were captured by conservation and adventure filmmaker, Richard Sidey, of Wanaka, New Zealand, whilst documenting a research project in Antarctica. Richard said: "Watching the aerial perspective of these patterns appearing on the surface was both moving and exciting. SEE CATERS COPY Foto: Richard Sidey / CATERS NEWS

Küürvaalad võivad küll kätetud olla, kuid see ei tähenda, et nad poleks osavad. Uus uuring väidab, et neid vees elavaid imetajaid tuleks käsitleda tööriistade kasutajatena tänu nende võimele püüda krilli mullidest tehtud võrkude abil.

Teadlased märkasid sääraseid vaalu Alaska ranniku lähedal 2019. aasta juulis. Viie päeva jooksul filmisid teadlased vaalu ehitamas oma mullivõrke – käitumismuster, mida on laialdaselt täheldatud. Erilist huvi pakkus mullivõrkude tegelik ülesehitus, sealhulgas nende suurus ja mullide vaheline kaugus.

Küürvaala tööriistade kasutamine asetaks nad šimpanside, vareste ja inimeste haruldasse seltskonda. Foto: Unsplash

Järgmise kahe aasta jooksul naasid teadlased piirkonda rohkemateks uurmisretkedeks, et jätkata nende müstiliste mullivõrkude mõõtmist. Selle aja jooksul dokumenteeriti sadu mullivõrke, mille lõid kümned üksikud vaalad. Kõik dokumenteeritud võrgud sisaldasid mitut mullidest moodustatud ringikujulist rõngast, kusjuures iga järgmine rõngas oli eelmisest väiksem.
Käesoleva aasta juunis avaldasid teadlased oma leiud ajakirjas Royal Society Open Science. Nad analüüsisid kogutud andmeid ja leidsid, et vaalad ei loonud võrke juhuslikult. Vastupidi, vaalad manipuleerisid võrkude suuruse ja koostisega mitmel viisil, sealhulgas muutsid võrkude sügavust ja mullide vahelist kaugust. Vaalad suutsid seda teha, muutes mullide tekitamise kiirust, säilitades samal ajal ujumise ühtlase kiiruse.

Mullivõrgud moodustasid tõkkeid, mida kasutati krilli, kalaparvede ja muude toitude koondamiseks väikesesse piirkonda, kust vaalad said siis hõlpsasti saaki neelata.

Kuigi võiks arvata, et saagi koondamine väiksesse piirkonda võib säästa vaalade energiat, ei olnud teadlaste sõnul see nii. Küürvaalad hingasid sarnase sagedusega kui vaalad, kes võrke ei kasutanud, vaid tormasid otse saagi kallale. Samuti leiti, et võrgu loomisel kulutatud energia oli tõenäoliselt sarnane sellega, mida kasutaks võrku mitteehitav vaal saagi püüdmise ajal.

Selle asemel võiks kasu olla suurema toidukoguse haaramises ühe suutäiega. Teadlased leidsid, et võrku ehitav vaal teeb ühe sööstu, samas kui mitte-võrku ehitav vaal teeb 15 sööstu. Kokkuvõttes leiti, et tööriistu kasutavate loomade saagikus oli seitse korda suurem kui nende enamrahmeldavate sugulaste puhul.

Teadlased väitsid, et see käitumine vastab tööriistade kasutamise definitsioonile, mida nad kirjeldavad kui teadlikku «keskkonnaga mitteseotud objekti» kasutamist, et muuta, positsioneerida või muul viisil kontrollida teist objekti või organismi.

«Paljud loomad kasutavad tööriistu toidu leidmiseks, kuid väga vähesed loovad või muudavad neid tööriistu ise,» selgitas Lars Bejder, Hawaii Ülikooli mereimetajate uurimisprogrammi direktor, pressiteates. «Need vaalad puhuvad oskuslikult mullid mustritesse, mis moodustavad sisemiste rõngastega võrgud, kontrollides aktiivselt selliseid detaile nagu rõngaste arv, võrgu suurus ja sügavus ning mullide vahekaugus.»

Tööriistade loomist on leitud mitmete liikide seas, sealhulgas imetajate, lindude, kalade ja putukate hulgas, kuid see on loomariigis suhteliselt haruldane. Pole ime, et tulnukad on huvitatud küürvaaladega suhtlemisest.
 

Allikas: Gizmodo