/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/08/19/16299381t1h98c8.jpg)
Külastajateta muutub loomaaedade asukate käitumine ja mitte paremuse suunas
2022. aastal avaldatud uuringus avastasid teadlased, kuidas primaadid reageerisid äkilisele muutusele, analüüsides bonobode, šimpansite, lääne rannikugorillade ja oliivipaavianide käitumist. Tulemused näitasid, et loomad muutsid oma harjumusi mitmel viisil, sealhulgas puhkamises ja söömise ajas.
Külastajate suhtlust loomadega peetakse loomaaiaelanike heaolu jaoks oluliseks. Siiski võivad need suhted olla kas positiivsed või negatiivsed, mistõttu oli teadlastele oluline uurida, milline mõju on külastajate puudumisel.
«Primaadid on ühed kognitiivselt arenenumad liigid loomaaedades ja nende suhtlus külastajatega on keeruline,» selgitas tol ajal Nottinghami Trenti ülikooli loomade heaolu teadlane Samantha Ward. Ta lisas, et loomaaedade ja parkide sulgemine pikaks ajaks on haruldane, mistõttu pakkus pandeemia teadlastele ainulaadse võimaluse.
Twycrossi loomaaias ja Knowsley Safari pargis Suurbritannias tehti vaatlusi nii enne kui ka pärast külastajate naasmist.
Mitme kuu jooksul läbiviidud uuringutes täheldati erinevusi primaatide käitumises, mis varieerusid sõltuvalt liigist.
Külastajate naasmisel veetsid bonobod ja gorillad vähem aega üksinda, kusjuures gorillad puhkasid ka vähem. Samal ajal hakkasid šimpansid rohkem sööma ja oma puuridega aktiivsemalt tegelema.
Oliivipaavianide puhul täheldati, et nad osalesid vähem seksuaalses ja domineerivas käitumises ning hakkasid sagedamini külastajate autosid jälgima, võrreldes valvurite sõidukitega pargi sulgemise ajal.
Küsimus, kas need muutused olid positiivsed, on keerulisem.
Teadlased järeldavad, et külastajad stimuleerisid šimpanse ja paaviane, samas kui gorillade ja bonobode vähenenud üksildus võib samuti olla positiivne märk. Gorillad olid vähem häiritud, kuna nad niikuinii tegelesid rohkem istumisega.
Gorillade käitumine näitas ka seda, et nad muutsid oma puurides viibimise kohti, kui külastajad tagasi tulid, mis viitab sellele, et loomad suudavad mõnevõrra kohaneda häiringutega.
Loomade heaolu teadlane Ellen Williams Harper Adamsi ülikoolist märkis, et käitumise ja puuri kasutamise muutused külastajate kohalolekul tõstavad esile loomaliikide kohanemisvõime oma keskkonnaga. Ta rõhutas, et loomadele tuleb pakkuda keskkondi, mis võimaldavad neil aktiivselt kohaneda, et tagada nende heaolu.
Teadlased märkasid ka, et oliivipaavianide puhul eksisteerib teatud külastajate arvu künnis, mille ületamisel loomade aktiivsus ja stimulatsioon langevad.
See kõik on väärtuslik teave loomade heaolu uurijatele, kes teavad, et külastajatel võib olla looduslikele loomadele väga erinev mõju – alates kaaslasetunde ja turvalisuse pakkumisest kuni ärrituse või isegi ohutundeni. Neid mõjusid tuleb arvestada loomaaedade ja parkide haldamisel ja kujundamisel.
Ehkki tulevikus enam ühiskonda lukku ei panda (loodetavasti), soovib uurimisrühm jätkata külastajate arvu mõju uurimist loomade käitumisele, kogudes andmeid rohkemate loomade kohta ja pikema aja jooksul.
Williams märkis, et tulevased uuringud võiksid hõlmata laiemat valikut liike nii loomaaedades kui ka safariparkides ning ka erinevusi üksikute loomade vahel.
Uuring avaldati ajakirjas Animals.
Allikas: ScienceAlert