/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2024/08/13/16287085t1hbe55.jpg)
Elon Musk, kes on platvormi X (endise nimega Twitter) omanik, teatas esmaspäeval, et hajutatud teenusetõkestusrünnak (DDOS DDoS ehk distributed denial-of-service attack) on üle koormanud ettevõtte serverid, takistades teda alustamast intervjuud endise presidendi Donald Trumpiga. Samal ajal kurtsid tuhanded kasutajad, et nad ei saa vestlusega liituda.
Musk märkis Xis: Platvormi X on tabanud ulatuslik DDOS-rünnak. Töötame selle peatamise kallal. Halvimal juhul jätkame väiksema arvu otsekuulajatega ja avaldame vestluse hiljem.
Ei olnud kohe selge, kas rünnaku taga olid pahatahtlikud isikud või põhjustas probleemi lihtsalt liiga suur hulk kasutajaid, kes soovisid vestlust kuulata.
DDOS ehk hajutatud teenusetõkestusrünnak on tavaline rünnakumeetod, kus häkkerid pommitavad veebilehte vale liiklusega, et koormata süsteeme ja üritada veebisait võrguühenduseta jätta.
Musk lisas teises postituses, et X katsetas süsteemi samal päeval 8 miljoni samaaegse kuulajaga.
Helivestluse algusprobleemid meenutasid Florida kuberneri Ron DeSantise ebaõnnestunud katset alustada oma kampaaniat Vabariiklaste presidendikandidaadi kohale eelmisel aastal. DeSantis proovis oma kampaaniat alustada TwitterSpaces’i üritusega koos Muskiga, kuid sündmus viibis 25 minutit ja oli tehniliste probleemide tõttu väiksema publikuga kui esialgu kavandatud 500 000 kuulajat.
Trump pilkas tookord DeSantise ebaõnnestunud algust, öeldes oma sotsiaalmeedia platvormil Truth Social, et see oli katastroof.
Trumpi ja Muski arutelu algas üle 40 minuti hilinemisega, kusjuures endine president kirjeldas, kuidas ta pääses atentaadist oma Butleris, Pennsylvanias toimunud kampaaniaüritusel 13. juulil. Trump rääkis, kuidas laskjat märkasid kohalikud politseinikud ja üritusel osalenud inimesed ning kiitis salateenistust nende kiire reageerimise eest.
Arutelu toimus, aga osalejate nägusid polnud näha. Musk alustas teemaga, mis puudutas Donald Trumpi atentaati, mida presidendikandidaat kirjeldas verisedetailsusega ja see võttis üksjagu aega.
Musk ei olnud selles rollis mitte niivõrd intervjueerija kuivõrd vestluspartner, kes lasi Trumpil rääkida ikka neidsamu jutte, mida ta ka varem esitanud: kümned miljonid sisserändajad, kes tulevat vanglatest ja hullumajadest, Ukraina sõda, mille Putin alustas selle tõttu, et Trump ei olnud president jne, jne. Ta kirjeldas Putinit kui pikaaegset head tuttavat, kes pidavat teda austama. Sellel järgnes suur hulk arutelusid selle üle, kuidas ta Põhja-Koreas, Hiina ja Venemaa juhtidega suheldes neid kontrollis ja juhtis. Tema sõnul pidavatki nii olema, et nad armastavad oma riiki, aga see on lihtsalt teistmoodi armastus. Kogu selle aja jooksul nimetas ta oma oponente praeguses USAs halbadeks või haigeteks inimesteks. Bidenit siunas ta eriti, mainides, et tal polnud juba 30 aastat tagasi eriti kõrge IQ ja nüüd polevat seda üldse. Oma ajalookäsitluses mainis ta Venemaad kui suurt sõpra, kellega koos võideti Saksamaa ja sinna otsa kiitis ta Venemaad ka selle eest, et see võitis Napoleoni.
Võib öelda, et Trump lasi aeg-ajalt oma jutu sekka ka Elon Muski häält, aga mängis oma vana plaadi siiski korralikult ja häbitundeta lõpuni.
Kõige kriitilisem küsimus, mille Musk tõstatas, oli loomulikult CO2 kuhjumine atmosfääri. Ta osutas, et see on ka inimesele vahetult ohtlik, kui see kasvab 1000 ppm tasemele. Trump möödus sellest teemast pehmelt ja ütles, et ta loomulikult ootab, kui Muski elektriautode katustele pannakse päikesepaneelid. Ütlusega, et kliima ju ei soojene, sest osas kohtades läheb see soojemaks ja teistes jälle jahedamaks ja lisas, et sellest hullem asi on tuumasoojenemine, mis tema sõnul on viie riigi tuumarelvadest tulenev julgeolekuoht. Trumpi hinnangul on kliimasoojenemise tutvustamise teema pigem kehva brändingu tulemus ja sealt arutelust väljus ta taas Bidenit sarjates ja jätkas Kamala Harrisega. Musk ei saanud oma kliimajutule just eriti selget vastust.