:format(webp)/nginx/o/2024/08/12/16285943t1h9663.jpg)
Marss on meie Päikesesüsteemi planeetidest Maaga kõige sarnasem, kuid siiski külm ja kõle kõrb, millel on õhuke ja meile siiski hingamiskõlbmatu atmosfäär. Kui inimkond soovib punasel planeedil püsivaid elutingimusi saavutada, tuleb selle keskkonda radikaalselt muuta.
Senimaani on enamik Marsi elamiskõlblikuks muutmise ettepanekutest keskendunud tohutute materjalikoguste transportimisele Maalt Marsile. Kuid uus teadusuuring näitab, et võime Marssi kiiresti soojendada, kasutades selle pinnal rohkesti leiduvaid mineraale sisaldavaid ning koha peal spetsiaalselt valmistatud tolmuosakesi.
Ajakirjas Science Advances avaldatud uuringus leiti, et nende osakeste süstimine Marsi atmosfääri võib tekitada kasvuhooneefekti, mis soojendaks planeeti 50 kraadi Celsiuse võrra mõne kuu jooksul, võimaldades lõpuks igikeltsal sulama hakata.
«See viitab, et takistused Marsi soojendamiseks sellisel määral, et võimaldada vedelat vett, pole nii suured kui varem arvati,» märkis uuringu kaasautor Edwin Kite, Chicago Ülikooli geofüüsikateaduste dotsent oma avalduses.
Selle lähenemise edu peitub Marsi tolmus looduslikult leiduvas rauas ja alumiiniumis. Tolmu sisse lõksu jäänuna on need metallid kehvad soojuse absorbeerijad ja tegelikult jahutavad ainult veidi planeedi pinda.
Kuid nende ümbermõtestamine muudab olukorda. Kasutades rauda ja alumiiniumi, kavandasid teadlased nanoosakestest väikesed pulgakesed, mis on umbes üheksa mikromeetrit pikad – väiksemad kui glitteriebe.
Kui need vabaneksid, siis teooria kohaselt tõstaks Marsi tuul need nanoosakesed atmosfääri ülemisse kihti, kus nad toimiksid erakordselt tugevate kasvuhoone effekti soosivate osistena. Need nanoosakesed mitte ainult ei laseks päikesevalgust läbi, vaid peegeldaksid ka soojendavat kiirgust tagasi Marsi pinnale, lõksustades sel moel soojust.
Kiirusega 10 liitrit sekundis kümne aasta jooksul võiksid need osakesed soojendada Marsi kuni 30 kraadi Celsiuse võrra, mis oleks piisav, et tasakaalustada planeedi keskmist pinnatemperatuuri kõrgemale tänasest, mis on täna ligikaudu -65 kraadi.
«Selle lähenemisega tuleks vabastada umbes kaks miljonit tonni materjali aastas, kuid see on siiski 5000 korda vähem kui teised geoinseneeria meetodid nõuaksid,» ütlevad teadlased. Ja seda kõike võiks teha, kasutades Marsil leiduvat rauda ja alumiiniumi, mis muudab selle teostatavamaks.
«Muidugi,» nagu ajakiri Science märgib, «ei piisa sellest üksi, et Mars muutuks elamiskõlblikuks.»
«Planeedi soojendamine on vaid üks samm, mida oleks vaja teha, et Marsil saaks elada ilma igasuguse abita,» selgitas Juan Alday, selles uuringus mitteosalenud planeediteadlane Suurbritannia Avatud Ülikoolist.
Näiteks jääks Marsi õhk siiski liiga hõredaks, et seda hingata, ja pinnas pole tõenäoliselt piisavalt viljakas, et seal saaks põllundust arendada. Kuid kui see plaan kunagi teoks saab, siis on planeedi soojendamine vältimatult esimene samm.
Allikas: Futurism
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)