NEW SCIENTIST ⟩ Selgub, et puud on kliimale veelgi olulisemad, kui me arvasime

Foto: pexels.com

Puude koores elavad mikroobid imavad õhust metaani, lisades sellega puude poolt antud kasu kliimale.

Metaan on kasvuhoonegaas, mis põhjustab ligikaudu veerandi inimtegevusest põhjustatud globaalsest soojenemisest.

Mõned veega kaetud pinnases kasvavad puud võivad eraldada maa all tekkinud metaani. Kuid me teame ka seda, et puukoorel elavad metaani söövad mikroobid, mida tuntakse metanotroofidena.

Metanotroofid tarbivad metaani süsiniku ja keemilise energia allikana, tekitades süsinikdioksiidi ja orgaanilisi ühendeid.

Selle koosmõju uurimiseks võtsid Ühendkuningriigi Birminghami ülikooli teadlane Vincent Gauci ja tema kolleegid mõõtmisi hästi kuivendatud pinnases kasvavatelt puudelt üle maailma, määrates kindlaks metaanivahetuse atmosfääri ja puukoore vahel.

Nad leidsid, et kuigi enamik puid eraldab pinnase tasemel väikeses koguses metaani, siis tüve kõrgemal vahetus muutub ja puud hakkavad atmosfääri metaani absorbeerima.

Metanotroofide tekitatav CO2 on palju vähem tugev kasvuhoonegaas kui metaan, ütleb Gauci. «Sellest CO2-ks muutmisest on tohutult kasu,» ütleb ta.

Leiud näitavad, et metanotroofid eemaldavad atmosfäärist suures ulatuses metaani nii parasvöötmes, boreaalses kui ka troopilises keskkonnas.

Troopilistes kohtades kasvavad puud on kliima jaoks umbes 12 protsenti paremad, kui seda metaani neelav mõju arvesse võtta, samas kui parasvöötmes kasvavad puud on umbes 7 protsenti paremad.

Kokku võivad puud igal aastal neelata atmosfäärist 24–50 miljonit tonni metaani, mis on sarnane maailma pinnase neelatava mahuga.

«Olemasolevad metsad on palju olulisemad, kui me arvasime, ja me peaksime neid säilitama,» ütleb Gauci.

Esialgu populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkinud Sten Kohlmann.