TÕELINE NEITSI MAARJA ⟩ Nende loomade puhul avastati tõeline neitsist sündimine esimest korda

Mustelus mustelus, IUCNi järgi ohustatud liik. Foto: Wikimedia Commons

Teadlased on teatanud esimesest viljastamiseta paljunemise juhtumist. Neitsist sünni fenomen leidis aset ohustatud hai liigiga Mustelus mustelus.

Kaks M. mustelus emashaid, kes olid vangistuses ja jälgimise all, näitasid partenogeneesi ehk neitsist sündimist. See paljunemisviis tähendab, et munarakk areneb järglaseks ilma viljastamiseta ja seda on täheldatud mitmesuguste selgroogsete seas, välja arvatud imetajad.

Liguria ja Aosta oru Katselise Loomatervishoiu Instituudi teadlaste sõnul on obligatoorne partenogenees suhteliselt haruldane, esinedes umbes 100 selgroogsete ja 1000 selgrootute liigil.

Esimene fakultatiivse partenogeneesi juhtum

Uuringus teatatakse esimesest fakultatiivse partenogeneesi juhtumist hariliku kärphai (Mustelus mustelus) puhul, mille on IUCN klassifitseerinud ohustatud liigina.

Teadusajakirjas Scientific Reports avaldatud uuring näitab, et noored harilikud kärphaid sündisid partenogeneesi teel, näidates igal geneetilisel markeril homosügootsust, mis on kooskõlas terminaalse fusiooni automiksisega – see keeruline termin tähendab tegelikult seda, et neitsist sünni järeltulija on geneetiline kombinatsioon kahe nn polaarkeha vahel ja ei ole oma ema täpne geneetiline koopia.

See avastus paljastab, et partenogenees võib nendes haides esineda igal aastal, vaheldudes kahe emase vahel, välistades tagajärjena pikaajalise spermavarude kasutamise.

Seega suurendab see meie arusaamist varilõpuseste partenogeneesist ja toob esile harilike kärphaide paljunemispaindlikkuse. Üldiselt aitavad need tulemused laiendada meie teadmisi varilõpuseste paljunemisstrateegiatest, mis võiksid abiks olla ohustatud liikide kaitse töös.

Haisid kasvatati 13 aastat

Uuringus kasvatati kahte harilikku kärphaid 13 aastat avalikus akvaariumis (Cala Gonone akvaarium, Sardiinia, Itaalia) ilma liigikaaslastest isaste kohalolekuta. Sellest hoolimata täheldati noorte peaaegu iga-aastast sündimist isaste puudumisel.

Varilõpuseste ehk elasmobrankide partenogeneesi esinemist on peamiselt dokumenteeritud vangistuses, kuna looduslikes tingimustes on selle nähtuse avastamine keeruline.

Uuringust selgub, et vangistuskeskkond on ideaalne loomade pikaajaliseks jälgimiseks kontrollitud tingimustes.

Varilõpuseste partenogeneesi juhtumeid on dokumenteeritud vivipaarsete ehk poegivate liikide puhul, näiteks 2001. aastal Henry Doorly loomaaias ja akvaariumis Nebraskas Omaha linnas tanu-vasarhai (Sphyrna tiburo) puhul ning 2007. aastal Virginia akvaariumis ja mere teaduskeskuses Virginia Beachis tilstoni hallhai (Carcharhinus limbatus) puhul.

2012. aastal sündis partenogeneesi teel riffhai (Triaenodon obesus) BioParki akvaariumis Albuquerque'is New Mexico osariigis.

Teadlased väitsid, et enamik selgroogseid, nagu roomajad (nt varaanid, mõned maod) ja mõned varilõpusesed (st haid, raid), suudavad oma kohanemisstrateegiat ümbritsevate olude järgi muuta. Kuigi partenogeneesi mehhanismid jäävad ebaselgeks, arvatakse, et isaste populatsiooni vähenemine võib olla selle juures otsustav tegur.

Allikas: Interesting Engineering