:format(webp)/nginx/o/2024/08/04/16267160t1hcc07.jpg)
Pärast seda, kui USA president Joe Biden lõpetas oma tagasivalimiskampaania, andsid tema ja teised juhtivad Demokraatliku partei poliitikud oma toetuse asepresident Kamala Harrisele. Mis hakkab tegelikult juhtuma, kui Harris valitakse presidendiks, ei tea ju tänaseni väga täpselt keegi.
Tänan pilt on aga selline, et väga vähe argumente on õhus, miks demokraadid Harrist oma ametlikuks kandidaadiks ei nimeta. Nii astuvadki novembris vastamisi Harris ja Trump.
Foxi telekanal, mis pigem Trumpi pooldajatele mokkamööda, on kavandanud septembrisse ka nende kahe debati. Kui palju seal teadusest juttu saab olema – raske öelda, aga võib oletada, et pigem vähe. Seetõttu refereeribki Postimees siinkohal ajakirjas NATURE avaldatud Max Kozlovi, Mariana Lenharo ja Jeff Tollefsoni kogutud vaateid sellele, mis hakkaks juhtuma USA teadusmaastikul, kui Harrisest saaks president. Nende hinnangul on lootust palju, set Kamala ema oli vähiuurija – vähemalt kodune õhkkond on ilmselt loonud soodsaid eeldusi.
Nature on rääkinud poliitikaanalüütikute ja teadlastega, et teada saada, mida võib Harrise administratsioon tähendada teaduse, tervise ja keskkonna jaoks.
Tervis ja teadus on olnud Harrise elu osa juba varasest east alates: tema ema Shyamala Gopalan, keda Harris peab oluliseks mõjutajaks, oli juhtiv rinnavähiteadlane, kes ise suri vähki.
Suurem osa Harrise karjäärist on keskendunud kriminaalõigusele – ta töötas seitse aastat San Francisco ringkonnaprokurörina ja seejärel kuus aastat California peaprokurörina, kuni ta valiti 2017. aastal USA senaatoriks.
Senaatorina toetas Harris igati jõupingutusi teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse ja meditsiini (STEM – science-technology-engineering-medicine) valdkondades töötavate inimeste olukorra parandamiseks. Ta esitas seadusandluse, et aidata alaesindatud rühmade õpilastel saada töökohti ja töökogemust STEM-valdkondades. Demokraatliku presidendikandidaadi kandidaadina 2020. aastal tegi ta ettepaneku investeerida 60 miljardit dollarit ajalooliselt mustanahaliste ülikoolide rahastamiseks ja mustanahaliste ettevõtete tugevdamiseks. Täna taevani kiidtud ja järgmist ootav Apollo Kuu programmgi on võlgu oma täpsed orbiitide arvutused mustanahallistele matemaatikutele, kes CreolaKatherine Johnsoni eestvedamisel seda tööd tegid. Toonane eluolu oli USAs rassiliselt vägagi segregeerunud ja selle järellainetus ulatub kuni tänase päevani välja. 2016. aastal valmis režissöör Theodore Melfi käe all sellest ka film «Hidden figures».
Asepresidendina on Harris juhtinud Riiklikku Kosmosenõukogu, mis nõustab presidenti USA kosmosepoliitika ja strateegia küsimustes. Harrise juhtimisel on see keskendunud rahvusvahelisele koostööle, näiteks Artemis-missioonile, mille eesmärk on saata astronaudid Kuule. Seega: asjaolu, et oponendid heidavad Harrisele ette, et ta pole piisavalt nähtav on pigem küsimus tema täpsest rollitunnetusest: võimalik, et ta hoiak ongi olnud teenida asepresidendi rollis oma presidenti, mitte konkureerida temaga.
Praegu pole veel selge, keda Harris valiks oma kandidaadiks, kui ta saab partei nominatsiooni. Üks võimalik kandidaat on Arizona senaator ja endine astronaut Mark Kelly, kes tooks positsioonile valituna kaasa oma aastakümnete pikkuse teaduse ja inseneeriakogemuse. Astronaudid on jätkuvalt sealse rahva hulgas «minev kaup». Täna on USA poliitikasse läinud neist üle 20 inimese.
2020 aasta demokraatide eelvalimiste ajal oli Harris tervishoiupoliitikas Bidenist vasakpoolsem. Näiteks toetas ta universaalset riikliku tervisekindlustuse süsteemi — mis hõlmas siiski ka erasektori kindlustusfirmasid — samal ajal kui Biden eelistas olemasoleva süsteemi kohandamist, mille ta asepresidendina oli aidanud välja töötada.
KFF-i (San Francisco, California) tervisepoliitika analüüsiettevõtte naiste tervisepoliitika direktor Alina Salganicoffmärgib, et on veel ebaselge, kas Harris toetab neid progressiivseid tervishoiupoliitikaid või valib tee, mis võib olla atraktiivsem sõltumatutele ja tsentristlikele valijatele. Ta eeldab, et Harris on tulihingeline taskukohase hoolduse seaduse (Affordable Care Act) säilitamise ja toetamise kaitsja, mis on olnud ka Bideni kampaania prioriteet.
Biden-Harrise administratsioon on samuti seadnud ravimite hinnakujunduse prioriteediks, kehtestades insuliini hinna ülempiiri ja toetades sellise poliitika kehtestamist, mille puhul valitsus võib sekkuda avalike vahenditega loodud ravimite hinna määramisse. 2019. aastal toetas Harris seadusalgatust, mis oleks loonud sõltumatu agentuuri ravimite hindade määramiseks.
Washington DC-s asuva rahvaesindusorganisatsiooni Public Citizen ravimitele juurdepääsu programmi direktor Peter Maybarduk kiitis neid meetmeid ja väljendas lootust, et need jätkuvad Harrise võimaliku administratsiooni all. Tema sõnul on Biden-Harrise administratsioon seni olnud kõige tugevam väljakutse ravimite ennekuulmatute hindade vastu ja alustanud riiki pika tee suunas ravimite taskukohasuse poole.
Harris on olnud abordiõiguste osas Bidenist häälekam. Eelmise aasta detsembris alustas ta riiklikku reproduktiivvabaduste üleriigilist ringkäiku, mille käigus temast sai esimene USA asepresident, kes külastas abordiosutajaid.
See on olnud oluline küsimus USA valijate jaoks, kus 63% elanikkonnast usub, et abort peaks olema seaduslik kõigil või enamikul juhtudel, vastavalt Washington DC-s asuva Pew Research Centeri küsitlusele. New York'i ülikooli reproduktiivõiguste ekspert Melissa Murray sõnul on suur asi, et Harris on valmis abordiküsimuses selgeid seisukohti kaitsma ja just siin jooksvatki üks olulisi rindejooni Demoraatide ja konservatiivsete Vabariiklaste vahel. Mitte kõik vabariiklased pole abordiküsimuses sama meelt.
Murray märgib, et Harrise lähenemine reproduktiivsuse valla õigusele ei piirdu ainult juurdepääsuga rasestumisvastastele vahenditele ja abordile. Asepresident on pooldanud ka laiemalt emade tervise küsimusi, rõhutades vajadust võidelda mustanahaliste naiste vastu suunatud kaudsete eelarvamustega tervishoius. See lähenemine arvestab tõsiselt värviliste naiste vajadusi, kes on võib-olla sügavamalt mõjutatud rünnakutest reproduktiivvabadusele, nagu oleme näinud kahe aasta jooksul pärast ülemkohtus sündinud otsust, selgitab Murray.
Harris on olnud pikka aega kliimameetmete ja keskkonnaõigluse edendaja, ütleb California Ülikooli Santa Barbara kliimapoliitika uurija Leah Stokes. San Francisco ringkonnaprokurörina ja seejärel California peaprokurörina sai Harrisestfossiilkütuste saastest enim mõjutatud olevate kogukondade kaitsja. Harris jätkas sama teed rahvatervise ja keskkonnakaitse alal senaatorina aastatel 2017-2021.
Kui Harris peaks novembris võitma, eeldatakse, et ta jätkab nii Bideni süstitud hoogu kui ka märkimisväärseid investeeringuid kliimaküsimustesse Ameerika Ühendriikides. See hõlmab üle triljoni USA dollari suurust rahastust puhta energia ja kliimamuutuste jaoks kümne aasta jooksul, mis on paljude energiateadlaste sõnul saavutus, mis võib järsult vähendada USA kasvuhoonegaaside heitkoguseid järgmistel aastakümnetel.
Leah Stokes ütles NATURE-le, et Harris ja Biden on kliimaküsimustes samal lainel ja see on täpselt see, mida vajame. Meie 2030. aasta eesmärgid on kohe ukse ees ja me ei saa endale lubada veel nelja aastat progressi tagasipööramist.
Just küsimus energeetikast aja energiaallikatest on üleilmse kliimast hooliva majanduse võtmeküsimuseks. Energia kokkuhoiu abil pole võimalik vähendada sedavõrd märkimisväärselt kasvuhoonegaaside teket, et see mõjutaks planeedi kliimat. Kas aga Harrise 4 aastat võimaldavad muuta USA poliitikat asendamaks kõik kütusevood süsinikuvabade kütustega on iseküsimus.
Allikas: NATURE
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)