/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/07/31/16258085t1hede1.jpg)
«Kui soovite hoida autojuhte telefonide kasutamisest eemal, muutke see mänguks,» soovitatavad uue uuringu autorid, mida juhtisid Pennsylvanias Perelmani Meditsiinikooli teadlased. Uuringus nähti, et kui juhid said punkte käeshoitava telefoni kasutamise vähendamise eest ja võimaluse võistelda sarnaste juhtidega iganädalases edetabelis, vähenes telefonikasutus sõidu ajal kuni 28%. See harjumus püsis ka pärast sekkumise ja nende mängude harrastamise lõppu.
Asjakohane artikkel avaldati ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences (PNAS). Uuringu juhtivautor, rakendusliku käitumisteaduse ekspert Jeffrey Ebert, selgitas, et häiritud juhtimine põhjustab igal aastal Ameerika Ühendriikides peaaegu miljon õnnetust. Sellised sekkumised võiksid hakata seda numbrit vähendama.
Varasemates uuringutes leidsid Ebert ja uuringu vanemautor M. Kit Delgado, Nudge Uniti (osa Penn-Medicine'i Tervishoiu Transpordi ja Innovatsiooni Keskusest) teaduskonna direktor, et kombineeritud sekkumised, sealhulgas iganädalane tagasiside ja rahalised stiimulid, võivad põhjustada käeshoitava telefoni kasutamise aja märkimisväärset vähenemist – kuni 21%. Kuid vähenemised kahanesid aja jooksul pärast selliste sekkumiste lõppu.
Veelgi enam, eelmise uuringu tulemusi vaadates märkasid Ebert, Delgado ja nende kolleegid, et kõige intensiivsemad telefonikasutajad ei muutnud oma käitumist. Kuna ainult kõige turvalisemad juhid olid eelmisl uuringu ajal saanud kiitust ja muid stiimuleid, järeldasid teadlased, et kõige intensiivsemad telefonikasutajad võisid oma kõrgeid iganädalasi eesmärke mitte saavutades pettuda.
Delgado sõnul on harjumuste muutmine raske, eriti kui proovida kedagi, kes pole kunagi jooksnud, kohe maratoni jooksma panna. Seetõttu otsustasid Ebert ja Delgado testida strateegiaid, mis lihtsustaksid heade harjumuste loomist ja premeeriksid juhte samm-sammuliste edusammude eest.
Sarnaselt eelmisele uuringule kaasati sellesse uuringusse kliendid, kes osalesid Progressive Insurance'i vabatahtlikus kasutuspõhises kindlustusprogrammis (usage-based insurance ehk UBI). Selles poliisikäsitluses nõustuvad kliendid alla laadima nutitelefoni rakenduse, mis jälgib sõidukäitumist – sealhulgas telefoni kasutamist sõidu ajal – võimaliku soodustuse saamiseks ohutuma sõidu eest. Uuringus osalejad jaotati juhuslikult nelja erineva sekkumisstrateegia või kontrollgrupi vahel. Kõik strateegiad hõlmasid autojuhtidele käed-vabad telefonihoidiku andmist.
Grupp, kus ühendati kõige rohkem erinevaid sekkumisi, sealhulgas punktimängu, osa preemiast piisava arvu punktide teenimise eest ja edetabelit lisapreemiaga, saavutas sõidu ajal 28% vähenemise käeshoitava telefoni kasutamise ajas.
See tulemus püsis sama, kui teadlased jälgisid tulemusi 65 päeva pärast mängu ja stiimulite lõppu.
Isegi grupis, kus preemiaraha ei jagatud, nähti telefoni kasutamise aja vähenemist 21%. Samuti säilitasid nad pärast oma mängu lõppu telefoni kasutamise olulise vähenemise 16% võrra.
Eberti sõnul näitab see, et paljud inimesed soovisid tõepoolest saada ohutumaks ja keskendunumaks autojuhiks ning uuring aitas neil arendada püsivaid, häid harjumusi oma telefoni kasutamise osas. Mõne muudatuse tegemisel kindlustusettevõtete juba kasutatavas tagasiside ja stiimulite struktuuris on võimalik juhtide sõiduohutust kõvasti parandada.
Uuringutulemuste testimine auto kindlustusandja olemasoleva programmi raames oli samuti julgustav, kuna sellised käitumispõhised autokindlustusprogrammid kasvavad kiiresti nii USA-s kui ka rahvusvaheliselt.
Ameerika Ühendriikides põhjustab selline häiritud juhtimine igal aastal rohkem kui 800 000 õnnetust, mille tagajärjel saab vigastada 400 000 inimest ja sureb 3000 inimest. Mobiiltelefoni kasutamine on seotud umbes 12%-ga USAs toimuvatest liiklusõnnetustest. Käeshoitava telefoni kasutamine sõidu ajal suurendab õnnetuse tõenäosust üheksakordselt. Kuigi 28 osariiki on nüüdseks vastu võtnud seadused, mis keelavad sõidu ajal käeshoitava mobiiltelefoni kasutamise – Pennsylvania on neist kõige viimane – on neid seadusi siiski raske jõustada.
Seetõttu peavad olema muud meetodid, et julgustada juhte oma telefoni vähem kasutama, ja Ebert, Delgado ja nende kolleegid usuvad, et käitumisteaduslikud sekkumised nagu need on lahendus.
Eberti sõnul on see tõestuseks, et kui pakkuda juhtidele teadmisi, tööriistu ja tagasisidet, on nad valmis ja võimelised loobuma riskantsest sõidukäitumisest väikese või olematu raha eest.
Teadlased uurivad nüüd, kas neid tulemusi saab rakendada ka muude ohutu sõidu harjumuste, näiteks turvavööde kasutamise või ohutu kiiruse hoidmise puhul.