NEW SCIENTIST ⟩ Pariisi olümpial riskitakse sportlaste kuumakatastroofiga

Pariis on küll hea koht olümpiaks, kuid juuli-august pole hea aeg ekstreemse kuuma pärast. Foto: Kaido Einama

Eelmised suveolümpiamängud, mis toimusid Tokyos, olid rekordiliselt kuumad. Nüüd algavad Pariisi mängud aga võivad olla veelgi palavamad. Laiade bulvarite, tiheda liikluse ja tsingitud katustega Pariis on teada-tuntud kuumasaar.

Viimastel aastatel on juulis ja augustis Pariisi päevased kõrgeimad temperatuurid järjekindlalt ületanud 30 °C. Kui lisada kõrge õhuniiskus ja keskpäevale planeeritud võistlused, muutub see võistlejate tervisele potentsiaalselt ohtlikuks keskkonnaks.

Sportlaste kuumarisk erineb oluliselt pealtvaatajate omast. Kehaline aktiivsus tekitab liikumise kõrvalproduktina palju rohkem soojust. See kuumus eraldub naha kaudu, mis muutub punaseks ja higiseks. Jahutamine toimub nii kiirgusliku soojuskaona kui ka higi kaudu, mis aurustub ja jahutab meid. Suvel väheneb ümbritseva keskkonna ja keha temperatuurierinevus, mistõttu kiirguslik jahutus samuti väheneb või peatub sootuks.

Kui tõusev temperatuur, kõrge õhuniiskus ja tuulevaikus takistavad kehal korralikku higistamist, võib see tekitada juba tõsiseid probleeme.

See seisund tekib temperatuuril, mis on keskmiselt üle 30 °C. Nendes tingimustes ei saa kehast kuumus enam välja pääseda ja probleem süveneb edasi. Esialgu tekivad hingeldus, väsimus, krambid, võib-olla iiveldus ja peapööritus. Dehüdratsioon omakorda süvendab kõiki neid sümptomeid.

Kui jahutusmeetmeid ei kasutata ja kehatemperatuur ei lange, võivad katastroofilised tagajärjed, nagu surmav kuumarabandus, tekkida vaid 30-minutilise kuumaga kokkupuute järel. Mitmed olümpiaalad kestavad piisavalt kaua, et see võib juhtuda.

Suurbritannia jätkusuutliku spordi ühingu (British Association for Sustainable Sport) raport «Rings of Fire» toob välja erinevate spordialade riskid, sealhulgas kergejõustiku, maratoniujumise, tennise, hoki, ragbi ja jalgrattasõidu.

See pole aga päris uus teadmine. Ameerika Ühendriikides on Riiklik Katastroofiliste Spordivigastuste Uurimiskeskus (National Center for Catastrophic Sport Injury Research) jälginud pingutusest tingitud kuumarabanduste tagajärjel tekkinud surmajuhtumeid alates 1980. aastatest ja registreerinud üle 60 surmajuhtumi.

Arvatakse, et palju rohkem juhtumeid on jäänud registreerimata treenerite, juhendajate ja mõjutatud isikute perede teadlikkuse ja mõistmise puudumise tõttu.

Endiselt pole selge, kas olümpiamängude korraldajad on hoiatusi kuulda võtnud. Mõned kohandamismeetmed on küll kasutusel, nagu jahutusvannid, hüdreerimisüksused, uduventilaatorid ja varjualad, kuid sellest ei pruugi piisata.

Pariisis toimuvatel olümpiamängudel varustab sportlaste olümpiaküla jahedusega geotermiline elektrijaam. See lahendus pidi kasvuhoonegaaside heitkogust vähendama, kuid pani korraldajad konditsioneeridest loobuma. Lõpuks siiski varustati sportlased 2500 kliimaseadmega. Foto: Stevens Tomas / ABACA / Scanpix

Alguses valisid korraldajad olümpiakülas energiatõhusa geotermilise veejahutuse, loobudes konditsioneeridest, kuid mõned rahvusmeeskonnad otsustasid tuua kohale oma seadmed ja paljud teised kaebasid liigse kuumuse üle. Lõpuks andsid korraldajad järele ja tellisid enne sportlaste saabumist 2500 kliimaseadet.

Ei tahaks uskuda, et ükski sportlane neil olümpiamängudel sureb, kuna meditsiiniabi on sellistel üritustel väga hea ja mainekahju oleks väga suur, et korraldajad teevad kõik endast oleneva vältimaks katastroofilisi tagajärgi. Kui aga keskkonnatingimused muutuvad piisavalt kuumaks, võib see siiski juhtuda. Kuumastressi varajased sümptomid pole nimelt teistele nähtavad. Sportlased peavad ise oma sümptomitest teatama ja paljud, kes on jõudnud olümpiale, ei soovi oma võistlemisvõimalust ohtu seada.

Olümpiamängude tingimuste juures teeb mind kõige murelikumaks mitte võistlejate olukord, vaid noored sportlased ning nende treenerid ja vanemad kogu maailmas, kes võivad näha olümpialasi jätkamas ohtlikes kuumatingimustes ja arvavad seepeale, et seda ongi ohutu teha, kuid jäljendavad seda ilma kõigi olümpial kasutatavate ressursside, jahutusvahendite ja meditsiinilise toetuseta.

Olümpiamängude korraldamine Pariisis oli hea mõte. Selle ajastamine juulisse ja augustisse aga ei olnud.

Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist avaldatud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Kaido Einama.