AK ⟩ Kas superkondensaator päästab energianäljas maailma?

Skeletoni superkondensaatorite tehas Saksamaal. Elektroodi mõõtu lõikamine: üleval on näha ahjust välja tulnud laia materjali, all on elektrood superkondensaatori jaoks sobivasse mõõtu lõigatud. Foto: Skeleton Technologies

Endiselt levivad naljad, kuidas lühikese läbisõiduga elektriauto omanik peab riigi ühest otsast teise sõites kuskil keset Eestit masina laadijasse pistma ja ise maanteeäärses söögikohas võib-olla tunde aega surnuks lööma. Akudel on nimelt kombeks end üsna aeglaselt täis laadida.

Ometi on olemas ka superkondensaator, mida arendab Eestist pärit firma Skeleton Technologies. Nagu kondensaatorid ikka, «tõmbab» see end täis hetkega. Kas see olekski elektrilise maailma päästev lahendus? Ühelt poolt nagu oleks, kuid teiselt poolt veel ei ole ka.

Alustaks kõige põhilisemast: mis on superkondensaatori erinevus autodes ja telefonides kasutatavast liitiumakust? Erinevus on üsna põhimõtteline. Kui liitium­akus (ja teistes akudes) salvestatakse energia keemiliselt ehk pannakse ioonid liikuma keemilise reaktsiooniga, mis vabastab salvestatud energia, siis kondensaatorid salvestavad elektrilisi laenguid ehk ei toimu mitte keemiline, vaid füüsikaline protsess. Kõige parem on selle juures, et kondensaator saab täis praktiliselt hetkega. Miks siis üldse aeglasi akusid kasutada, kui need pealegi võivad süttida ja plahvatada ning koosnevad haruldastest muldmetallidest?