Hiiglasliku maatrikstuuliku loojad liiguvad visalt selle ehitamise poole – loe, millega tegu

Foto: Wind Catching Systems

Kui püüdlused toota tuulegeneraatoritest rohkem megavatte on üldiselt viinud tavapäraste turbiinide üha suuremate ja suuremate rootorite juurde, siis Norra Wind Catching Systems (WCS) on läinud teistsugust teed. Ettevõte väidab, et tema väiksematest rootoritest koosnev megaruut toodaks Põhjameres 126 MW elektrit ehk palju rohkem, kui varem on suudetud.

Lisaks paremale energiatootmisele on WCSi sõnul Windcatcheri konstruktsioon tavapäraste tuuleturbiinidega võrreldes lihtsam paigaldada, lihtsam hooldada, lihtsamini skaleeritav ja pikema, 50-aastase kasutuseaga võrreldes 30-aastase elueaga suurte ühe turbiiniga üksuste puhul. Idee on jaotada ujuvad toed paljude väikeste, suhteliselt kergete turbiinide vahel, jaotades nii turbiinide ventilaatorite ja generaatorite kaalu kui ka tuulest tuleneva jõu laiali.

Kui põhikonstruktsioon on püsti, saab kõiki töötavaid osi üsna lihtsalt paigaldada ja hooldada. Ja kuna süsteem ei vaja massiivseid generaatoreid ja tohutuid labasid, siis on osade tootmine ja teisaldamine logistiliselt palju vähem keeruline.

Esimest korda kirjutati Windcatcheri ujuva tuulegeneraatorite korpuse kohta 2021. aastal ning mitmed kommenteerijad väljendasid selle konstruktsiooni suhtes mõningaid kahtlusi. Ja kes saab neid süüdistada? Üle 324 meetri kõrgused ja umbes sama laiad massiivsed tuuleturbiinide ruudud tunduvad ületavat teostatavuse piirid. Vaadake vaid nende võimalikku mõõtkava:

Väiksematest rootoritest koosnev megaruut toodaks Põhjameres 126 MW ehk palju rohkem, kui varem on suudetud. Foto: Wind Catching Systems

Kuid viimase kolme aasta jooksul on WCS teinud märkimisväärseid edusamme oma visiooni elluviimisel. Juunis 2022 teatas ta, et on kaasanud kuni kümme miljonit USA dollarit General Motorsi riskikapitali harust ning sõlmis GMiga strateegilise lepingu, et teha koostööd tehnoloogia arendamise, projektide elluviimise, avamere tuulepoliitika ja säästva tehnoloogia rakenduste edendamise valdkonnas.

Sellele järgnesid 2022. aasta septembris ja 2023. aasta veebruaris vastavalt 22 miljoni Norra krooni (2,1 miljonit USA dollarit) ja 9,3 miljoni Norra krooni (0,9 miljonit USA dollarit) suurused toetused. Need toetused saadi Norra riiklikust ettevõttest Enova SF, mis on ette nähtud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja uute puhaste energiatehnoloogiate uurimiseks.

Ja nüüd on projekt saanud suure toetuse, mis tuleb DNV-lt (Det Norske Veritas), mis pakub teenuseid erinevatele tööstusharudele, sealhulgas merendus-, nafta- ja gaasitööstusele ning taastuvenergiale. Paljud DNV väljatöötatud standardid on olnud rahvusvaheliste normide aluseks, nii et nad on selles vallas suur tegija.

DNV on andnud WCS-le põhimõttelise heakskiidu 40 MW süsteemi projektile, mis WCSi sõnul on esimene neljast eeldatavast üksusest Norra Øygardeni ranniku lähedal asuva näidisprojekti jaoks.

WCS ei ole veel esitanud selle projekti jaoks konkreetset tasuvusanalüüsi (LCoE) – ja energia hind on kõigi taastuvenergiaprojektide edukuse seisukohast väga oluline. Kuid kui see tulevane näidisprojekt tõestab ainulaadse Windcatcheri kontseptsiooni teostatavust, võivad homsed avamere tuulepargid olla hoopis teistsugused kui see, millega me oleme harjunud.

Ülimalt harva kohtab ühe avamere tuuleelektrijaama puhul numbreid, mis ulatuvad 40 MWni, veel vähem 126 MWni, seega on siinkohal tegemist uskumatult põneva perspektiiviga.

Allikas: newatlas.com