Donald Trumpi kiuste puhub tuuleenergia USA energiakaardilt söeelektrijaamad

Foto: Pixabay

Hea uudis planeedile Maa, vähemalt mis puudutab andmeid Ameerika Ühendriikide kohta. USA energiainformatsiooni ameti andmetel on tuuleenergia abil toodetud elektrienergia viie aasta jooksul, 2019–2024, peaaegu kahekordistunud, ületades märgatavalt USA söeküttel töötavate elektrijaamade elektritootmist.

Andmed näitavad, et 2019. aasta märtsis toodeti tuulest umbes 25,8 GWh ja 2019. aasta aprillis 29 GWh, mis hüppab vastavalt 45,9 ja 47,6 GWhni selle aasta märtsis ja aprillis. Samal ajavahemikul on kivisöest toodetud elektrienergia langenud vastavalt umbes 80 ja 60 GWh-lt 2019. aasta märtsis ja aprillis ligikaudu 38,3 ja 37,2 GWhni 2024. aastal.

See tähendab, et 2024. aastal on nende kahe kuu jooksul võrreldes 2019. aastaga toodetud tuuleenergiat koguni 28 protsenti rohkem kui kivisöeenergiat. USA energiainformatsiooni ameti (EIA) viimase 22 aasta igakuistest andmetest on näha, et söeküttel toodetud energia on märkimisväärselt vähenenud, samal ajal kui tuuleenergia osakaal on pidevalt kasvanud.

EIA viimase 22 aasta igakuistest andmetest on näha, et söeküttel toodetud energia on märkimisväärselt vähenenud, samal ajal kui tuuleenergia osakaal on pidevalt kasvanud. Tuuletoodang – sinine joon, kivisöest – pruun joon. Foto: EIA

Kivisöe vähenemine on suures osas toimunud maagaasiga töötavate elektrijaamade arvelt. Maagaas põleb palju puhtamalt kui kivisüsi ja seega on seda peetud teatud mõttes «dieet-fossiilkütuseks». Kahjuks on see seisukoht liiga üldine. Maagaas koosneb peamiselt metaanist ja sellel on ohtralt võimalusi avaldada atmosfäärile äärmiselt tugevat kasvuhooneefekti (20 aasta jooksul rohkem kui 80 korda tugevam kui CO2), enne kui see põletatakse. Maagaas lekib puurimiskohas ja halvasti tihendatud torujuhtmete ühenduskohtades vabasse õhku. Ja seda paisatakse või põletatakse atmosfääri teadlikult puuraukude, torude ja muu infrastruktuuri kasutamise käigus. Tegemist ei ole väikeste kogustega – mõnede hinnangute järgi moodustab see umbes kaheksa protsenti kogu toodetud metaanist.

Seevastu paljusid maagaasiga töötavaid elektrijaamu saab hiljem ümber ehitada selliselt, et nad põletavad kütusena eri protsentides rohelist vesinikku, mõnel juhul kuni 100 protsenti, nii et seal on potentsiaalne lahendus CO2-heite vähendamiseks, samas kui söeküttel töötava elektrijaama puhul sellist võimalust ei ole.

Kui uuesti arvud kokku võtta, siis võime kivisütt ja gaasi käsitleda fossiilsete kütuste energiana ning tuuma-, hüdro-, tuule- ja päikeseenergiat «puhta energiana» – ignoreerides mõningaid ebamugavaid probleeme, näiteks hüdroenergia puhul, mille tammiseintes kasutatakse nii palju tsementi, et hüdroelektrijaama muutumine kliimapositiivseks investeeringuks võib võtta aastakümneid.

Siin näeb pilt jälle palju positiivsem välja:

Ligikaudu 60 protsenti kogu USAs toodetud elektrienergiast pärineb fossiilsetest kütustest. Foto: EIA

Miks on see hea uudis?

Kuna nõudlus elektrienergia järele kasvab iga minutiga, muutuvad taastuvad energiaallikad üha olulisemaks, et tagada meie üha enam tehnoloogiast sõltuva igapäevaelu toimimine, mõjutades vähem õhu-, maa- ja veekvaliteeti.

Tänavu juulis on Ameerika Ühendriikides valitsenud rekordiliselt kõrged temperatuurid ja vajadus elektrienergia järele on kõigi aegade kõrgeim. Eelkõige seetõttu, et koos temperatuuriga kasvab ka vajadus lülitada sisse konditsioneer. 7. juulil 2024 tõusis Californias asuvas Death Valleys kuumus 53,9 °Cni. Lihasööjate jaoks on see üsna ideaalne sisetemperatuur keskmiselt küpsetatud prae jaoks ja vaid 2,8 °C vähem kui kuumim kunagi Maal registreeritud temperatuur (iroonilisel kombel 1913. aastal Furnace Creekis Death Valleys). Samuti 7. juulil 2024 ja ühe osariigi võrra kaugemal, Las Vegases Nevadas, püstitati kõigi aegade rekordtemperatuur 48,9 °C. Juba järgmisel päeval registreeriti Californias Palm Springsis kõrvetav temperatuur 50 °C, mis on kõigi aegade kõrgeim registreeritud temperatuur 8. juulil USA ajaloos.

Vajadus hoida inimesi jahedas ei ole ainus suure energiatarbimisega valdkond, mis kasvab. Tehisintellekti tehnoloogiad on äärmiselt energiamahukad. GPUd (Graphics Processing Unit), sama tehnoloogia, mida mängijad kasutavad parima graafika saamiseks, kasutatakse kõigi nende keeruliste ülesannete arvutamiseks, mida on vaja tehisintellekti toimimiseks. GPUd kasutavad umbes neli korda rohkem energiat ja toodavad rohkem soojust kui tavalised arvutiprotsessorid ehk CPUd, mis tähendab, et andmekeskused, kus need asuvad, vajavad ka paremaid jahutussüsteeme. Rohkem intelligentsust nõuab tegelikult rohkem energiat.

Kui hüperklassi andmekeskus vahetaks kõik oma tavapärased protsessorid GPUde vastu, võiks see neljakordistada oma otsese energiavajaduse kuni 400–600 MWni. Keskmine tuumaelektrijaam toodab 1000 MW ehk 1 GW energiat. Need ei ole väikesed numbrid. Keskmine USA majapidamine kasutab aastas 10,5 MW/h.

Krüptovaluutad kasutavad keeruliste matemaatiliste võrrandite arvutamiseks suurtes andmekeskustes samuti GPUsid, mis tarbivad ohtralt elektrienergiat. Üks krüptoraha kaevandamismasin, mis suudab «efektiivselt» töötada, võib tarbida peaaegu sama palju energiat kui kodune kliimaseade ööpäevas. Praeguse seisuga sõltub ainuüksi 60 protsenti bitcoin'i tehingutest taastumatust energiast, peamiselt kivisöest. Rääkimata tuhandetest ülejäänud krüptorahadest, mis praegu eksisteerivad, ja tuhandetest neist, mis lähitulevikus tekivad.

Rahvusvaheline Energiaagentuur IEA avaldas aruande, milles ta prognoosib, et andmekeskuste energiavajadus kahekordistub aastatel 2022–2026 vähemalt kaks korda.

Puhaste energiaallikate, nagu tuule-, päikese-, hüdro- ja maasoojusenergia, ookeanide loodete ja lainete energia ning isegi ookeanide soojusenergia muundamine kaotavad vajaduse põletada fossiilseid kütuseid, mille taastumine võib võtta sadu miljoneid aastaid, kui üldse. Rääkimata sellest, et üle ühe kolmandiku kogu maailma CO2-heitest pärineb elektrienergia tootmisest.

Foto: newatlas.com / energy / wind-energy-overtakes-coal-usa/

Mõned riigid on selles tublimad

Norras tuleb 98 protsenti kogu elektritoodangust taastuvatest allikatest, mis teeb Norrast ülemaailmse liidri. Peaaegu kogu Norra elektrienergia pärineb 1600 hüdroelektrijaamast, samas kui tuuleenergia moodustab umbes kümme protsenti kogu elektrienergiast.

Ligi 50 protsenti kogu Hiinas toodetud elektrienergiast pärineb taastuvatest energiaallikatest. Tegelikult on Hiinas maailma suurimad taastuvenergiatootmise rajatised, nagu tuule-, päikese-, loodete- ja laineenergia, ning Hiina toodab umbes 31 protsenti kogu maailma taastuvenergia toodangust. Hiinal on peaaegu sama palju päikeseenergiat kui kõigil teistel riikidel kokku. Hiina ehitas hiljuti isegi kahe rootoriga ujuvtuuliku, mis suudab elektritootmiseks kasutada orkaanidest tulenevat energiat.

Hiina tuuleenergia assotsiatsiooni peasekretär Qin Haiyan ütleb, et Hiinas eelistatakse puhtaid energiaallikaid, sealhulgas tuuleenergiat, fossiilsetele kütustele mitte ainult «rohelise» teguri tõttu, vaid ka seetõttu, et see on odavam võrreldes fossiilsete kütustega, nagu kivisüsi.

Ka selle aasta märtsis tootis Hiina üle 100 TWh tuuleenergiat, mis on sama palju kui kogu Euroopas ja Põhja-Ameerikas kokku.

Ligikaudu 60 protsenti kogu USAs toodetud elektrienergiast pärineb fossiilsetest kütustest. See, et USA tootis märtsis ja aprillis 28 protsenti rohkem tuuleenergiat kui söeenergiat, kõlab nagu samm õiges suunas, kuid ees ootab veel palju tööd.

Allikas: newatlas.com