Euroopa kallis kosmosevanake sai kivikeselt ilmselt saatusliku paugu

Euroopa kosmoseteleskoop Gaia lasti välja juba 2013. aastal ning see on oma tööd teinud neli aastat kauem, kui algselt plaanitud. Nüüd aga tabas kosmoselaeva mitu häda korraga, mis võib sellele lõpuks saatuslikuks saada. Foto: ESA

Üle 735 miljoni euro maksma läinud Euroopa kallis kosmoseteleskoop läheb peagi ilmselt hingusele, kuna sai kahjustada väikese kosmoseprügi tüki tõttu, mis läbi lendas.

Väike kivi on tekitanud ülihinnalisele kosmoseaparaadile suure probleemi, andis Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) teada hiljutises pressiteates: Gaia kosmoseaparaat sai aprillis kahjustada kiirelt liikunud mikrometeoroidi tõttu, mida kirjeldatakse kui äärmiselt väikest kosmosekivi, mis kahjustas kaitsvat välimist kesta.

ESA märkis, et sellised terasuurused meteoriiditükid põlevad Maa atmosfääris ära iga päev, kuid antud löök oli palju mõjusam, sest Gaia on kaugel planeedi kaitsvast atmosfäärist ja seda tabavad sageli just sellised ülikiiresti liikuvad osakesed, selgitas ESA.

Samas on mikrometeoroidide tabamustega arvestatud ning kosmoselaev on projekteeritud nendele vastu pidama. See objekt tabas siiski Gaiat väga suurel kiirusel ja valusasse kohta ehk jõudis kaitsekatteni just sellise nurga alt, et kahjustas seda.

Löök tekitas teleskoobi välimisse kihti väikese prao, mis hakkas sisse laskma päikesevalgust ja see omakorda kahjustas Gaia andureid.

Maikuus tekkis ESA tehnikutel kosmoseteleskoobiga veel üks probleem, kui üks 106-st sensorist (CCD), mis muundab valgust elektrisignaalideks ja on Gaia miljardipikslise kaamera aluseks, koges müstilist tehnilist riket.

Kahjustatud CCD tegeleb tähtede tuvastamisega. Ilma selleta ei suuda Gaia kinnitada, mida ta vaatab ning see rike on juba takistanud kosmoseseadme töövõimet.

Lisaks sellele tabas Gaiat hiljuti seesama päikesetorm, mis põhjustas imelisi virmalisi üle maailma ning kuigi ka selle vastu on kaitse olemas ja tavaliselt suudab kosmoseteleskoop neid torme taluda, võisid vigastused muuta kosmoseaparaadi uutele riketele vastuvõtlikumaks.

Gaia asub Maast 1,5 miljoni km kaugusel teises Päikese-Maa Lagrange'i punktis (L2) ehk tasakaalupunktis. Vaatamata kõigile nendele probleemidele on seade töötanud seal juba üle nelja aasta kauem, kui algselt plaanitud.

«Mõlemad hiljutised intsidendid häirisid kosmoseteleskoopi. Selle tulemusena hakkas kosmoselaev tekitama tohutul hulgal valetuvastusi,» selgitab ESOCi Gaia kosmoseaparaadi käitamise insener Edmund Serpell, «me ei saa seda 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel füüsiliselt parandada. Kuid muutes hoolikalt läve, mille juures Gaia tarkvara nõrga valguspunkti tähena tuvastab, oleme suutnud järsult vähendada nii hajutatud valguse kui ka CCD sensori probleemide tekitatud valetuvastuste arvu.»

Seega naasis Gaia hiljuti veel oma rutiinsete tegevuste juurde. Siiani on ESA tehnikud suutnud vananeva kosmoseaparaadi tarkvara kohandada, et vähendada vigu, kuid päikesetorm võib osutuda vanakesele n-ö viimaseks piisaks karikas.