Liikide väljasuremine võiks peatuda, kui kaitse alla võtta vaid 1,2% maismaast

Elupaikade kadumine probleemiks umbes 88 protsendile kõigist ohustatud liikidest. Foto: Unsplash

Seoses elurikkuse kaitsmisega massilise väljasuremise eest, tutvustas Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) 2022. aasta lõpus ajaloolist «rahupakti loodusega», mille kohaselt lubasid riigid muuta 30 protsenti planeedist kaitsealadeks aastaks 2030.

Kahjuks on maailm sellest eesmärgist veel kaugel, kuid kriitilistel tulevatel aastatel soovitab paljutõotav uus uuring keskenduda pigem looduskaitsealade elurikkusele kui nende suurusele.

Üle 20 organisatsiooni teadlased üle maailma on leidnud, et kui me jätaksime puutumata vaid 1,2 protsenti Maa maismaast, saaksime ära hoida tõenäolisemad ja kiireloomulisemad väljasuremised.

«Enamik Maa liikidest on haruldased, mis tähendab, et nad kas elavad väga kitsastes piirkondades, esinevad väga madala tihedusega või mõlemat,» selgitab juhtiv autor Eric Dinerstein, kes on keskkonnaprobleemidega tegeleva valitsusvälise organisatsiooni Resolve looduskaitsebioloog. «Ja haruldus on väga kontsentreeritud.»

See on hea, sest see tähendab, et kui me keskendume oma looduskaitse jõupingutustele, saame säästa korraga mitu liiki.

«Kuid aken tegutsemiseks sulgub peagi, ja praegu ei ole looduskaitse jõupingutused nii strateegilised, kui nad võiksid olla,» väidavad Dinerstein ja tema kolleegid.

Aastatel 2018–2023 tuli maailm kokku, et kaitsta 1,2 miljonit ruutkilomeetrit maad, kuid uue analüüsi kohaselt katavad need turvalised piirkonnad vaid 7 protsenti haruldase ja ohustatud elurikkusega asendamatutest aladest.

Et muuta looduskaitse jõupingutused võimalikult taskukohaseks ja teostatavaks, väidavad Dinerstein ja tema kolleegid, et need alad vajavad kõige rohkem tähelepanu ja seetõttu tuleks neid nimetada «Looduskaitse imperatiivideks».

Kasutades avaldatud globaalseid elurikkuse andmeid, on rahvusvaheline teadlaste meeskond USA-st, Suurbritanniast, Hiinast, Saudi Araabiast, Indiast, Brasiiliast, Indoneesiast ja paljudest teistest riikidest koos hinnanud, kus Maa kõige ohustatumad liigid asuvad.

Teadlased tuvastasid üle 16 000 kaitsmata ala maismaal ja kuigi see tundub palju, moodustavad need kohad kokku vaid 1,2 protsenti Maa maismaast.

Pool sellest asub troopikas ja paljud kohad asuvad juba olemasolevate looduskaitsealade lähedal.

«Pingutused ja investeeringud kliimakriisiga tegelemiseks on varjutanud valitsuste ja valitsustevaheliste kogukondade tähelepanu elurikkuse kriisile,» väidavad Dinerstein ja tema kolleegid.

See on suur puudus, mis on takistanud looduskaitsjate jõupingutusi. Täna on elupaikade kadumine probleemiks umbes 88 protsendile kõigist ohustatud liikidest.

Kogu maa-alast, mis ajavahemikus 2018–2023 kaitse alla võeti, asus ainult 2,4 protsenti troopilises või subtroopilises metsas, hoolimata sellest, et teadlased leidsid, et nendel elupaikadel on kõige rohkem looduskaitse imperatiive.

Vastupidiselt sisaldasid peaaegu 70 protsenti uutest kaitsealadest parasvöötme laialehelisi ja segametsi, mis ei sisalda suurt hulka looduskaitse imperatiive.

«Meie analüüs näitas, et troopikas asuvate looduskaitse imperatiivide kaitsmine maksaks järgmise viie aasta jooksul umbes 34 miljardit dollarit aastas,» ütleb kaasautor Andy Lee, kes on Resolve'i keskkonnateadlane.

See esindab vähem kui 0,2 protsenti Ameerika Ühendriikide SKP-st, vähem kui 9 protsenti igal aastal fossiilkütusetööstust toetavatest subsiidiumitest ja murdosa mäetööstuse ja põllu- ning metsatööstuse aastasest tulust.

Praeguses punktis võtaks degradeerunud elupaikade taastamine liiga kaua aega, et päästa paljusid meie planeedi kõige ohustatumaid liike. On ülioluline, et säilitaksime allesjäänud looduse.

Mõne suhteliselt range hinnangu kohaselt on kogu maailmas puutumata ainult umbes 2,8 protsenti Maa maismaa ökosüsteemidest.

2021. aastal jäi neist aladest vaid 11 protsenti kaitseala alla. See tundub hea koht alustamiseks.

Uuring avaldati ajakirjas Frontiers in Science.

Allikas: ScienceAlert