Kliima soojeneb nii kiiresti, et Maa hakkab aeglasemalt pöörlema – loe, miks see nii on

Maa pöörlemine on drastiliselt muutunud Maa veemassi muutuste tõttu. Foto: Pixabay

Jää sulamine aeglustab planeedi pöörlemist ja võib häirida internetiliiklust, finantstehinguid ja GPSi, selgub värskest teadlaste analüüsist. Kliimakriisi tõttu pikeneb iga päev, kuna polaarjää ulatuslik sulamine kujundab planeeti ümber. See nähtus on ilmekas näide sellest, kuidas inimkonna tegevus muudab Maad ja konkureerib miljardeid aastaid kestnud looduslike protsessidega, ütlesid teadlased.

Päeva pikkuse muutus on vaid millisekundite suurune, kuid see on piisav, et häirida internetiliiklust, finantstehinguid ja GPS-navigatsiooni, mis kõik sõltuvad ülitäpsest ajaarvestusest. Maa päeva pikkus on siiamaani pidevalt vähenenud, mis on tingitud Kuu gravitatsioonilisest mõjujõust planeedi ookeanidele ja maismaale.

Kuid Gröönimaa ja Antarktika jääkihi sulamine, mis on tingitud inimtegevusest põhjustatud globaalsest soojenemisest, on jaotanud kõrgematel laiuskraadidel talletatud vett maailma ookeanidesse ümber, mille tulemusel on ekvaatorile lähemal asuvates meredes rohkem vett. See muudab Maa paksemaks, aeglustades planeedi pöörlemist ja pikendades päeva.

Inimkonna mõju planeedile näitasid hiljuti ka uuringud, mis näitasid, et vee ümberjaotumine on põhjustanud Maa pöörlemistelje – põhja- ja lõunapooluse – nihkumise. Teistes töödes on selgunud, et inimkonna süsinikdioksiidi heitkogused kahandavad stratosfääri.

JPLi teadlased arvutasid välja veemassi muutuste mõju erinevates piirkondades. Foto: NASA/JPL-Caltech

Šveitsis Zürichis asuva ETH professori Benedikt Soja sõnul näeme meie kui inimeste mõju kogu Maa süsteemile mitte ainult lokaalselt, näiteks temperatuuri tõusu näol, vaid tõesti fundamentaalselt, sest muudame selle liikumist ja pöörlemist ruumis. «Meie süsinikdioksiidi heitkoguste tõttu oleme seda teinud juba saja või 200 aasta jooksul. Samal ajal kui varem olid neid valitsevad protsessid kestnud miljardeid aastaid, ja see on hämmastav,» ütleb Soja.

Inimeste ajaarvestus põhineb aatomikelladel, mis on äärmiselt täpsed. Täpne kellaaeg – üks Maa pöörlemine – varieerub siiski Kuu loodete, kliimamõjude ja mõnede muude tegurite tõttu, nagu näiteks maakera aeglane taastumine pärast viimasel jääajal tekkinud jääkihi taandumist.

Soja ütles, et neid erinevusi tuleb arvestada. «Kõik andmekeskused, mis haldavad internetti, sidet ja finantstehinguid, põhinevad täpsel ajastusel. Samuti vajame täpseid ajaandmeid navigeerimiseks, eriti satelliitide ja kosmosesõidukite jaoks,» lisas ta.

USA riikliku teaduste akadeemia väljaandes Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uuringus kasutati vaatlusi ja arvutisimulatsioone, et hinnata jää sulamise mõju päeva pikkusele.

Gröönimaa ja Antarktika jääkihi sulamine on jaotanud kõrgematel laiuskraadidel talletatud vett maailma ookeanidesse ümber, mille tulemusel on ekvaatorile lähemal asuvates meredes rohkem vett. See muudab Maa paksemaks, aeglustades planeedi pöörlemist ja pikendades päeva. Foto: NASA/JPL-Caltech

Aeglustumise kiirus varieerus aastatel 1900–2000 vahemikus 0,3 kuni 1,0 millisekundit sajandi kohta (ms/cy). Kuid alates 2000. aastast, kui sulamine hoogustus, kiirenes ka muutuse kiirus 1,3 millisekundini sajandi kohta. «See praegune määr on tõenäoliselt suurem kui kunagi varem viimase paari tuhande aasta jooksul,» ütlesid teadlased.

Teadlaste prognooside järgi jääb see lähikümnenditel ligikaudu 1,0 ms/cy tasemele, isegi kui kasvuhoonegaaside heitkoguseid tõsiselt piirata. Kui heitkoguseid ei vähendata, suureneb aeglustumise kiirus 2100. aastaks 2,6 ms/cyni, mis möödub kuuvarjutusest kui päevade pikkuse pikaajaliste muutuste suurimast tegurist.

Uurimistöö koostajate sekka mitte kuulunud Alicante ülikooli doktor Santiago Belda sõnul on uuring suur edasiminek, sest see kinnitab, et Gröönimaa ja Antarktika murettekitav jääkadu mõjutab otseselt päeva pikkust, põhjustades sellega meie päevade pikenemist. See päevade pikkuse muutumine mõjutab märgatavalt mitte ainult seda, kuidas me mõõdame aega, vaid ka GPSi ja muid tehnoloogiaid, mis reguleerivad meie tänapäevast elu.

Allikad: sciencealert.com ja earth.com