Futiani sadamas, Hongkongi ja Shenzheni piiril, peeti kinni reisija, kelle pükstest leiti enam kui 100 elusat madu. See juhtum toob uue tähenduse vulgaarsele inglisekeelsele terminile «ühesilmne madu püksis» (one-eyed trouser snake) ja paneb küsima: miks küll keegi seda tegema peaks?
Hiinas peeti kinni mees, kellel oli sada madu püksi pistetud
Hiina tolliametnikud teatasid, et kontrollimisel avastati reisija pükste taskutest kuus piklikku kottu, mis olid teibiga suletud. Igas kotis oli erineva suuruse, kuju ja värvusega elusaid madusid.
Kuigi selline transpordiviis tundub hullumeelne, näitas smugeldaja vähemalt mingit ettevaatlikkust, hoides röövellikud roomajad oma intiimpiirkonna lähedal: seni tuvastatud madude hulgas pole ühtegi mürgist. Paljud madudest polnud üldse kohalikud.
See juhtum on kahjuks vaid üks näide laialt levinud probleemist: illegaalne eluslooduse kaubandus. Vaatamata rahvusvahelistele jõupingutustele eksootiliste ja ohustatud loomade salakaubaveo ja müügi tõkestamiseks, on see tööstus väärt umbes 20 miljardit dollarit aastas ning üha enam seotud organiseeritud kuritegevuse, relvastatud vägivalla ja ulatuslike keskkonnakahjudega.
ZSL Londoni loomaaed märgib, et illegaalne eluslooduse kaubandus on neljas suurim illegaalne tegevus maailmas, jäädes alla vaid relvade-, narkootikumide- ja inimkaubandusele. See jätab endast maha hävitustöö, mis ohustab liike ja inimelusid.
Hiinas on see probleem eriti murettekitav, kuna selline illegaalsete loomade nõudlus on väga suur. Loomi smugeldatakse sageli traditsioonilise hiina meditsiini jaoks, samuti lemmikloomadena ja investeeringutena. Näiteks oli Hiinas ajavahemikul 2010–2021 vähemalt 192 pangoliinide salakaubaveo juhtumit, mis tähendas vähemalt 74 500 surnud pangoliini, teatas keskkonnauuringute agentuur eelmisel aastal.
Siiski on Hiina viimastel aastatel püüdnud oma mainet loomade salakaubanduse keskusena minetada. 2020. aasta veebruaris teatas riigi kõrgeim seadusandlik organ otsusest keelata täielikult illegaalne eluslooduse kaubandus ja likvideerida metsloomade tarbimine inimeste elu ja tervise kaitseks. Juba varem illegaalsete liikide kaitset tugevdati ning smugeldajatele määrati karmimad karistused, mis võivad isegi surmanuhtluse alla kuuluda.
Kuigi arvamused karistuste karmuse kohta võivad erineda, on fakt, et sellise suure nõudlusega riik võitleb loomade salakaubanduse vastu, teretulnud uudis nii loomakaitsjatele kui ka ligi 100 äsja vabastatud maole.
«Need, kes rikuvad reegleid, vastutavad seaduse ees,» hoiatas tolliamet. «Kuigi ei ole teada, kas smugeldaja arreteeriti, ei tahaks me praegu tema kingades olla – või tema pükstes,» lisati tolliametist.
Allikas: IFLScience