Mehhikost leiti veel maiadeaegseid ehitisi - üks koguni maa-alune

Pilt LiDARi skanneeringust. Foto: INAH

Mehhiko troopilistest metsadest on leitud maa-alune maiade ehitis ja varjus olnud püramiidid. Ebaharilik maa-alune konstruktsioon leiti iidse spordiväljaku alt.

Ühes vaikses paigas Yucatani poolsaarel leidsid arheoloogid LiDARi andmete põhjal sajandeid tagasi Maia-kultuuri poolt ehitatud ammu kadunud ehitised. Avastuste hulgas on suured püramiidid ja avalike tseremooniate toimumispaik, samuti üks maa-alune struktuur, mis leiti maiade palliväljaku alt.

Hiljutised arheoloogilised tööd viis läbi Mehhiko riiklik antropoloogia ja ajaloo instituut (INAH) Campeche keskosas, mis on tuntud oma iidsete maiade varemete poolest. Uus projekt keskendus vähem uuritud metsale nimega Balam Kú biosfääri kaitseala, mis katab umbes 140 ruutkilomeetrit.

Balam Kú on osa La Selva Maya piirkonnast, mis hõlmab ka Balam Ki, Calakmuli, Miradori rahvusparki ja Rio Bravo/Belize'i maiade metsa. Balam Kú pindala on 409 200 hektarit. Foto: globalconservation.org

Seda piirkonda iseloomustab keeruline maastik, mida on raske läbida, mistõttu ei ole üllatav, et seal on naaberpiirkondadega võrreldes vähem iidseid asulaid ja ehitisi. Samuti on leiukohad stiililt tagasihoidlikumad, nende arhitektuurne kaunistus ja graveeringud on üsna piiratud.

«Jääb paratamatult mulje, et uurimise all olnud piirkonna maiade kultuur oli märgatavalt vähem arenenud kui lõuna pool asuva Peténi ning põhjas ja idas asuvate Chenesi ja Chactúni piirkondade kultuur,» ütles Sloveenia teaduste ja kunstide akadeemia teaduskeskuse arheoloog Ivan Šprajc avalduses.

Sellegipoolest suutsid teadlased teha mitu olulist avastust tänu LiDARile, kaugseire tehnoloogiale, mis kasutab lasereid, et avastada peidetud struktuure, tungides läbi tiheda taimestiku ja jäädvustades täpseid topograafilisi andmeid.

LiDARi kujutis avastatud asulast, kus on äravoolutunnel. Foto: INAH

Üks oluline leid oli Nadzcaani lähedal asuv hoonete grupp, mis avastati esimest korda 1990. aastatel ja millel oli püramiidikonstruktsiooniga peaväljak ja drenaažikanal.

Teine tähelepanuväärne leid oli suur hoone, mis oli 13 meetri kõrgune ja mida kasutati tõenäoliselt tsiviiltseremoniaalkeskusena. Nad kahtlustavad, et sellel asulal pidi olema mingi ühiskondlik-poliitiline tähtsus, arvestades hoone suurust. Selle leiukoha idaosas leidsid nad ka palliväljaku, mis näib asuvat aluskonstruktsiooni peal, mis pärineb tõenäoliselt perioodist 200–600 pKr.

Kolmas objekt koosnes mitmest ehitisest, mis olid kokku ehitatud looduslikule künkale. Peaväljaku kõrval asus 16 meetri kõrgune püramiid, mida ümbritses mitu ohverduspaika, sealhulgas tulekivist esemed, keraamilised jäänused ja loomajalgade fragment, mis võis olla soomusloomast või suurest närilisest.

Ekraanipildid Cotoca ala 3D-skaneeringust. Foto: H. Prümers / DAI

See asula pärineb hilisklassitsismi perioodist (1250–1524 pKr), viimastest sajanditest enne seda, kui hispaanlaste saabumine pööras Ameerika pea peale. Samuti näitab see, kuidas inimkultuurid suutsid Mehhiko keskosas püsida kaua pärast poliitiliste üksuste lagunemist klassitsismi aja lõpus.

Viimastel aastatel on LiDAR-tehnoloogia teinud arheoloogia valdkonnas suuri edusamme. See on osutunud eriti kasulikuks troopilises Ameerikas, kus lõputud vihmametsad on uputanud paljude Kolumbuse-eelsete tsivilisatsioonide varemed, sealhulgas väga suured ja olulised asulad.

Üks hiljutine uuring näitas, et ainuüksi Amazonase jõgikonnas võib olla peidetud kuni 10 000 arheoloogilist paika, mis lükkab ümber idee, et see piirkond oli enne eurooplaste koloniseerimist hõredalt asustatud.

Foto: Wikimedia Commons

Allikas: iflscience.com