Sajandeid elavad haid annavad vihjeid, kuidas ka inimene võiks oma eluiga pikendada

Grööni haid võivad elada kuni neljasaja-aastaseks ja neil on selle tarvis oma nipid, mida teadlased proovivad lahti harutada. Foto: NOAA / Wikimedia Commons

Grööni haid võivad elada üle 250 aasta. Teadlased tahavad nüüd ära kasutada nende vananemisvastaseid saladusi, et aidata ka inimestel palju kauem elada.

Suured lihatoidulised haid võivad elada sadu aastaid, on teadlased avastanud. 2016. aastal leiti, et Gröönimaa lähistel elutsevad haid võivad elada vähemalt 272-aastaseks, kuid nende eluiga võib ulatuda isegi 400 aastani.

Miks nad nii kaua elavad, on aga suurem müsteerium. Mõned teooriad pakuvad põhjuseks hai aeglast kasvukiirust ja aeglast ainevahetust, kuid uurimistöö jätkub ja midagi kindlat ei saa veel väita.

Teadlased siiski loodavad, et nende kalade vananemise saladuste lahtiharutamine võiks aidata ka inimestel elada palju kauem ja tervislikumalt. Kuigi inimeste eluiga 400 aastani ilmselt ei jõua, oleks isegi keskmise eluea pikendamine kümne aasta võrra suur läbimurre.

Üks teadlastest, kes seda saladust lahendab, on Ewan Camplisson. Ta on uurinud haide ainevahetust, et leida vihjeid nende vananemisprotsessi kohta.

Parem arusaamine pikalt elava liigi, nagu grööni hai, anatoomiast ja kohastumustest võib aidata parandada inimeste tervist, ütles Manchesteri ülikooli doktorant Camplisson Business Insiderile.

Eluaegne aeglane ainevahetus

Enamasti Arktilises ja Põhja-Atlandi ookeanis elavad grööni haid on aeglased ujujad, kes võivad kasvada 2,5 kuni 7 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 1,5 tonni, kirjutab National Geographic. Need kiskjad toituvad lõhest, angerjatest, hüljestest ning isegi jääkarudest, kui neile võimalus antakse.

Nad suudavad tõenäoliselt pikka aega hakkama saada üldse ilma toiduta. 224-kilone kala saab tavaliselt 60 kuni 170 grammi toitu päevas, näitas 2022. aasta uuring.

Camplissoni uus uuring, mida ta esitles selle kuu alguses toimunud Eksperimentaalbioloogia Ühingu aastakonverentsil, näitas, et haide ainevahetuskiirus ei pruugi vananedes aeglustuda, mis võib aidata selgitada, miks haid nii kaua elavad.

Enamiku loomade, sealhulgas inimeste puhul see aga ei kehti. Näiteks inimeste ainevahetus kipub vanemas eas aeglasemaks muutuma, mis võib kaasa tuua ebatervisliku kaalutõusu.

Camplisson uuris viie ainevahetuse ensüümi aktiivsust säilitatud grööni hai lihaskoes.

Enamiku liikide puhul oodatakse, et nende ensüümide aktiivsus varieerub vananedes, selgitas ta.

Grööni hai pikaealisusel on siiski oma varjukülg: liik ei suuda nii kiiresti kohaneda muutuvate oludega ja võib välja surra. Foto: Hemming1952 / Wikipedia Commons

Mõned neist näitavad aja jooksul langust, kuna need võivad hakata riknema või lagunema, samas kui teised kompenseerivad ja suurendavad aktiivsust, et tagada piisav energiakogus.

Grööni haidel, keda ta uuris ja kelle vanuseks hinnati 60 kuni 200 aastat, ei leitud ensüümide aktiivsuses olulisi muutusi. Muidugi võib 200-aastane hai olla vaid keskealine, nii et sama ei pruugi kehtida, kui nad jõuavad oma kolmanda või neljanda sajandini.

Camplisson plaanib uurida rohkem ensüüme, et näha, kas ja kuidas need haide vananedes muutuvad.

Vananemine on keeruline

Veel on siiski palju tööd teha, enne kui seda tüüpi uurimistööd saab rakendada inimestele. Vananemine on uskumatult keeruline süsteem ja meil pole veel kindlat vastust, kuidas see täpselt toimib, ütles Camplisson.

Näiteks muutused ainevahetuses on vaid üks osa inimese vananemisest. Geneetilised vead, valgu ebastabiilsus ja mitmed teised protsessid on tuntud kui vananemise tunnused. Camplisson arvab, et haidel on neis valdkondades meile veel palju õpetada.

Kuigi grööni haide märkimisväärne vananemisprotsess on võimaldanud neil ellu jääda sajandeid, võib see olla ka kahe teraga mõõk, kuna nende keskkond muutub kiiresti.

Liik, mida Maailma Looduskaitse Liit peab ohustatuks, võib olla liiga aeglane kohanema kliimamuutuste, mere reostuse ja teiste stressoritega, ütles Camplisson.