Itaalia uurimisrühm avaldas esmaspäeval tõendeid Kuul asuvast koopast, mis võib olla ideaalne paik teadlaste baasiks.
Kõnealune koobas on hinnanguliselt 40 meetrit lai ja kümneid meetreid pikk, kui mitte rohkem.
Itaalia uurimisrühm avaldas esmaspäeval tõendeid Kuul asuvast koopast, mis võib olla ideaalne paik teadlaste baasiks.
Kõnealune koobas on hinnanguliselt 40 meetrit lai ja kümneid meetreid pikk, kui mitte rohkem.
Leitud tõendeid näitavad Kuul asuvat suurt koobast, mis on pinnalt ligipääsetav ja võiks pakkuda inimestele kaitset Kuu karmi keskkonna eest. See koobas asub Mare Tranquillitatise (Vaikuse meri) tasandikul 400 kilomeetri kaugusel sellest kohast, kuhu Neil Armstrong ja Buzz Aldrin maandusid 55 aastat tagasi Apollo 11 missiooni käigus.
LRO kogutud radariandmete analüüs näitas, et Mare Tranquillitatise auku, mis on Kuu sügavaim teadaolev auk, viib 45 meetri laiune ja kuni 80 meetri pikkune koobas, mille pindala on 14 tenniseväljaku suurune. Koobas asub umbes 150 meetrit maapinna all.
Lorenzo Bruzzone / Leonardo Carrer / BBC
Vaikuse meri ei ole meri ja seal ei ole vett. See on iidne laavatasandik ja sisaldab kõige sügavamat teadaolevat kaevikut Kuu peal, kuigi on avastatud ka sadu teisi süvendeid. Arvatakse, et auk on tekkinud Kuu laavatoru kokkuvarisemise tagajärjel.
Lorenzo Bruzzone Itaalia Trento ülikoolist ütles, et koobas on tõenäoliselt tühi laavatoru, lisades, et sellised paigad võiksid olla tulevaste uurijate jaoks elamiskohana, kuna need pakuvad looduslikku kaitset karmi kuukeskkonna eest.
Teadlased tegid ettepaneku teha tulevikus robotimissioone, et kaardistada Kuu koopad ja kontrollida nende võimalikku elamiskõlblikkust inimese jaoks.
We've been TO the #Moon but we haven't been INSIDE the Moon - yet. #ESADiscovery asked for clever ways of exploring #lunar #caves, now the most promising concepts are under study by #ESATech's #CDF at #ESTEC in #NL (animation from @OfficialUoM team) https://t.co/Jbr4JqfKCC pic.twitter.com/YcNL2HPRtP
— ESA Technology (@ESA_Tech) February 24, 2021
Kuu orbiidil tiirlevad satelliidid märkasid Kuu peal esimest korda auke rohkem kui kümme aastat tagasi. Paljud neist on arvatavasti katuseaknad, mis ühendavad maa-aluseid koopaid, näiteks laavatorusid – hiiglaslikke maa-aluseid tunneleid, mis tekivad vulkaaniliste protsesside tagajärjel. Sellised koopad võiksid olla lähtepunktiks kuubaasile või Kuu varjupaigale, sest temperatuur on seal suhteliselt stabiilne ja astronaudid oleksid loomulikult kaitstud kahjuliku kosmilise kiirguse, päikesekiirguse ja mikrometeoriitide eest.
Varasemad LROga tehtud pildid näitasid, et Mare Tranquillitatise augu põhi oli täis kuni kümne meetri laiust kiviklibu. Kuid oli ebaselge, kas süvend oli suletud või oli see sissepääsuks maa-alusesse koopasse, näiteks laavatorusse, mille lagi oli kokku varisenud.
Teadlased soovivad uurida selliste koobaste sees olevaid kivimeid, kuna need võivad sisaldada vihjeid Kuu kujunemise ja vulkaanilise ajaloo kohta. Koopad võivad sisaldada ka vesijääd, mis on Bruzzone sõnul oluline ressurss pikaajaliste Kuu missioonide ja koloniseerimise jaoks.
Kuul on avastatud vähemalt 200 süvendit ja paljud laavaväljadel leitud augud võivad olla juurdepääsud maa-alustesse koobastesse ja laavatorudesse. «Koobaste peamine eelis on see, et nad teevad võimalikule inimbaasile peamised ehitusmaterjalid kättesaadavaks, ilma et see nõuaks keerulisi ehitusalaseid tegevusi,» ütles uuringu juhtivautor Leonardo Carrer.
Inimeste Kuule mineku ettevalmistamiseks mõtlevad kosmoseagentuurid juba praegu, kuidas hinnata koobaste struktuurilist stabiilsust ning tugevdada nende seinu ja lage. Eluruumid võivad vajada ka seiresüsteeme, mis hoiatavad liikumise või seismilise aktiivsuse eest, ning eraldi alasid, kuhu astronaudid saaksid varjuda, kui koopa osad peaksid kokku varisema.
Augu põhja jõudmine ei ole lihtne
Arizona osariigi ülikooli teadlane Robert Wagner ütles, et üks suurimaid väljakutseid on juurdepääs. «Sellesse kaevandusse pääsemiseks tuleb enne põhja jõudmist laskuda 125 meetrit ja selle serv on järsk lahtise killustikuga nõlv, kus igasugune liikumine tekitab väikeseid laviinilaineid, mis tabavad kõiki, kes allpool on,» ütles ta. «Kindlasti on võimalik sisse ja välja pääseda, kuid selleks on vaja märkimisväärset infrastruktuuri.»
Uurimistöö võib olla kasulik ka Marsi avastamisele, kus teadlased on tuvastanud rohkem kui tuhat koobaste sissepääsu.
NASA plaanib juba praegu astronautide tagasipöördumist Kuule. Missioon peaks toimuma järgmisel kümnendil.
Allikad: interestingengineering.com ja BBC