Webbi teleskoop püüdis pildile kokku põrkuvad galaktikad

Arp 142 ehk kaks vastastikku seotud galaktikat on kujutatud NASA avaldatud James Webbi kosmoseteleskoobi pildil, mis on saadud selle instrumendi (MIRI) abil. Foto: NASA, ESA, CSA, STScI

NASA avaldas kaks James Webbi kosmoseteleskoobi tehtud pilti, millel on näha kaks galaktikat, mis näivad kosmilises tantsus üksteisega sulanduvat. Üks neist kannab hüüdnime Pingviin ja teine Muna.

Samal ajal tähistas USA kosmoseagentuur kahe aasta möödumist orbiidil oleva Webbi observatooriumi esimeste teadustulemuste avalikustamisest.

Webb, mis käivitati 2021. aastal ja alustas andmete kogumist järgmisel aastal, on ümber kujundanud arusaama universumi algusest, tehes ühtlasi hämmastavaid pilte kosmosest. Piltidel olevad kaks galaktikat asuvad Maast 326 miljoni valgusaasta kaugusel Hüdra tähtkujus. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib aastas ehk 9,5 triljonit km.

«Me näeme kahte galaktikat, millest mõlemad on miljardite tähtede kogumid. Need galaktikad on ühinemas. See on tavaline viis, kuidas galaktikad, nagu meie oma, aja jooksul tekivad. Nad kasvavad väikestest galaktikatest – nagu need, mida Webb leidis vahetult pärast Suurt Pauku – küpseteks galaktikateks, nagu meie enda Linnutee,» ütles NASA Webbi projekti vanemteadur Jane Rigby.

Webb on pärast töö alustamist avastanud galaktikaid, mis on täis tähti, mis tekkisid mõnesaja miljoni aasta jooksul pärast Suurt Pauku, mis tähistas universumi algust umbes 13,8 miljardit aastat tagasi.

Serpens Nebula Foto: NASA

Pingviini ja Muna galaktikad on üheskoos nimetatud Arp 142ks. Pingviini galaktika, mis on saanud sellise nime, sest selle kuju teleskoobi perspektiivist vaadatuna meenutab lennuvõimetut lindu, kaasa arvatud nokataoline piirkond, kannab ametlikult nime NGC 2936. Tegemist on spiraalse galaktikaga, mis on nüüd veidi moondunud. Muna galaktika, mis on samuti nimetatud oma kuju järgi, kannab ametlikult nime NGC 2937. See on kompaktne elliptilise kujuga galaktika. Koos meenutab nende välimus oma muna valvavat pingviini.

NASA andmetel sai nende vastastikune mõju alguse 25 kuni 75 miljonit aastat tagasi ning eeldatavasti saavad nad sadade miljonite aastate pärast üheks galaktikaks.

Hubble'i ja Webbi teleskoopide tehtud pildid Arp 142st. Foto: NASA

Webb oli projekteeritud tundlikumaks kui selle eelkäija Hubble'i kosmoseteleskoop, mis samuti jätkab oma tööd. Webb vaatleb universumit peamiselt infrapunases valguses, samas kui Hubble on seda uurinud peamiselt optilisel ja ultraviolettlainepikkusel.

«Tänu sellele võrratule tundlikkusele nende lainepikkuste suhtes oleme saanud vaadata tagasi varajasse universumisse nii, nagu varasemad missioonid ei ole suutnud, näha läbi tolmu ja gaasi tähtede tekkimise südamesse ning uurida eksoplaneetide atmosfääride koostist nii, nagu varem pole võimalik olnud,» ütles NASA astrofüüsika osakonna direktor Mark Clampin.