2 igast kolmest päikese- ja tuulepargist rajatakse just sellesse riiki

Hiinal on võimalik juba sel kuul täita oma 2030. aastaks seatud taastuvenergia võimsuse eesmärk. Foto: Unsplash

Hiina võimude andmetel on ligi kaks kolmandikku maailmas ehitatavatest suurtest tuule- ja päikeseelektrijaamadest Hiinas, kus taastuvenergia kiire kasv on vähendanud söe osakaalu elektritootmises uutele madalatele tasemetele.

Ameerika Ühendriikide mõttekoja Global Energy Monitor (GEM) raporti kohaselt rajab Hiina 339 gigavati (GW) ulatuslikke tuule- ja päikeseelektrijaamu, mis moodustab 64% kogu maailma mahtudest. See on enam kui kaheksa korda suurem projektimaht kui teisel kohal oleval USA-l, kus ehitatakse 40 GW võimusesz päikse ja tuulejaamu.

«Hiina kiire areng muudab globaalse eesmärgi kolmekordistada taastuvenergia võimsust 2030. aasta lõpuks «hästi saavutatavaks» isegi ilma suurema hüdroenergiata,» märkisid raporti autorid, kutsudes Hiinat järgmisel aastal ÜRO-le esitatavaid kliimaeesmärke tõstma.

Sidneys baseeruv mõttekoda Climate Energy Finance teatas eelmisel nädalal: Peking on teel, et saavutada oma 2030. aasta eesmärki – paigaldada 1200 GW võimsuses tuule- ja päikeseenergiat – juba sellel kuul, mis on kuus aastat enne tähtaega.

Taastuvenergia buumi omaksvõtmine jääb Hiina söekesksele energiasüsteemile siiski väljakutseks ja GEM-i teadusanalüütiku Aiqun Yu sõnul on vaja kiiremat elektriliinide arendamist.

Siiski on uus võimsus tõstnud taastuvenergia tootmise hiljuti rekordkõrgusele, nagu näitas Carbon Brief neljapäeval avaldatud analüüs.

«Hiina tootis mais 53% oma elektrist söest, mis on rekordmadal, samal ajal kui rekordilised 44% tuli fossiilkütustevabadest allikatest, mis viitab sellele, et kui trend jätkub, võib Hiina süsinikdioksiidi emissioon olla eelmisel aastal saavutanud haripunkti,» märgib Asia Society Policy Institute'i vanemteadur Lauri Myllyvirta.

2023. aasta mais oli söe osakaal 60%.

Päikeseenergia tõusis mais 12%-ni elektritootmisest ja tuuleenergia 11%-ni, kuna Hiina lisas suures koguses uut võimsust. Ülejäänud fossiilkütustevabast energiast moodustas hüdroenergia 15%, tuumaenergia 5% ja biomass 2%.

Kasvanud taastuvenergia tootmine vähendas elektrisektori süsinikdioksiidi emissioone, mis moodustavad umbes 40% Hiina kogumahust, mais 3,6%.

«Kui tuule- ja päikeseenergia kiire paigaldamine jätkub, siis on tõenäoline, et Hiina CO2 emissioonid jätkavad langemist, muutes 2023. aasta riigi emissioonide tippaastaks,» kirjutas Myllyvirta.

Tema analüüs näitas, et päikeseenergiast elektri tootmine tõusis mais aastaga rekordilised 78%, ulatudes 94 teravatt-tunnini (TWh).

Hiina Riikliku Statistikaameti andmetel kasvas tootmine 29%, kuid see ei hõlmanud katusepäikesepaneele ja seega jäi umbes pool päikeseelektri toodangust arvestamata.

Uues analüüsis arvutati tuule- ja päikeseenergia toodang, kasutades Hiina Elektrinõukogu (China Electricity Council) tootmisvõimsuse ja kasutusmäära andmeid.

Tuuleenergiast elektri tootmine kasvas aastaga 5%, ulatudes 83 TWh-ni, kuna 21%-line võimsuse kasv kompenseeris madalamat kasutust tuuleolude muutlikkuse tõttu. Hüdroenergia tootmine kasvas 39% võrreldes eelmise aastaga, mil hüdroenergia tootmist mõjutas põud.

Gaasil põhinev tootmine langes 16% ja söepõhine tootmine langes 3,7%, kuigi üldine elektrinõudlus kasvas aastaga 7,2%.

Allikas: Reuters