Lummavate virmaliste rohkus viitab ka ühele teisele Päikeselt lähtuvale ohule

See oli varemgi teada, et tugevad päikesetormid kahjustavad maapealseid elektrisüsteeme või isegi gaasitorude taristut, kuid nüüd selgub, et magnettormid võivad meile tulla ka lööklainetena teistelt planeetidelt. Neid võib õnneks siiski paaritunnise täpsusega ette ennustada. Foto: NASA/JSC/Scanpix

Hiiglaslikud päikesetormid tekitavad Maal hingematvalt ilusaid virmalisi, kuid uue uuringu järgi võivad need põhjustada energiavooge, mis kahjustavad maapealset taristut ka mujalt tulles. Uuringus vaadatakse seda, kuidas päikesetormid mööduvad teistest planeetidest ja põhjustavad lööklaineid, mis hiljem meid tabavad.

NASA andmetel tekivad planeetidevahelised niinimetatud lööklained siis, kui kiire laetud osakeste voog, mida tuntakse päikesetuulena, liigub päikesest eemale ja möödub aeglasemast voost, mis on kirjelduse järgi nagu paat, mis liigub läbi rahuliku jõe ja tekitab laine. Sama toimub päikesetuulega planeetidevahelises ruumis.

NASA Magnetosfääri Mitmekordse Missiooni (Magnetospheric Multiscale Mission ehk MMS) eesmärk oligi esimest korda mõõta tekkivaid planeetidevahelisi lööklaineid. 2019. aastal tehti seda edukalt tänu neljal orbiidil asuvatel kosmoseaparaatidel olevatele täppismõõteriistadele.

Kui need lained põrkuvad Maa magnetosfääriga, suruvad need selle kokku, mis võib põhjustada aurora borealis'te ehk virmaliste värvikirevaid vaatemänge. Kuid need võivad samal ajal põhjustada ka geomagnetilisi pinnavoolusid Maal, mis võivad NASA ja ülikoolidest pärit teadlaste ühismeeskonna sõnul kahjustada elektrit juhtivaid taristuid, nagu nafta- ja gaasitorustikud, raudteed, elektriliinid ja merealused kaablid.

Veelgi enam, teadlased leidsid, et nende lainete lööginurk Maa suhtes võib märkimisväärselt mõjutada seda häirivat jõudu. Juhul kui sellised lained tabavad Maad otse, mitte nurga all, tekitavad need suurema pinnavoolu ning koos sellega ka suurima kahju.

Meeskond jõudis sellele järeldusele, võrreldes planeetidevaheliste lööklainete ja päikesetuule andmeid tekkinud geomagnetiliste vooludega, mida mõõdeti Soomes Mäntsäläs loodusliku gaasi torujuhtmes.

Soome ja teised Põhjamaad kogevad rohkem virmalisi kõrgendatud Päikese aktiivsuse ajal. Kuid uurijad leidsid lisaks, et geomagnetilised tormid, mis on põhjustatud planeetidevahelistest lööklainetest, kipuvad toimuma nn magnetilise kesköö ajal, kui Maa põhjapoolus on täpselt Mäntsälä ja Päikese vahel.

Kuigi Mäntsälä asub kõrgetel laiuskraadidel, viitavad teadlased hiljutistele magnetilistele tormidele, mis tabasid Maad selle aasta mais ning olid ootamatult ulatuslikud, näidates virmalisi ka kaugemal lõunas.

«Virmaliste piirkond võib ulatuda palju laiemale alale eriti tugevate geomagnetiliste tormide ajal,» selgitas uuringu juht Denny Oliveira NASA Goddardi Kosmoseuuringute Keskusest (NASA Goddard Space Flight Center), «tavaliselt on selle lõunapiir umbes 70. laiuskraadil, kuid äärmuslike sündmuste ajal võib see ulatuda 40. laiuskraadini või isegi kaugemale, nagu juhtus 2024. aasta mais magnettormi ajal – see oli kõige tõsisem torm viimase kahe aastakümne jooksul.»

Kõige kahjulikum mõju elektritaristule selliste lainete poolt toimus märtsis 1989, kohe pärast tõsist tugevat geomagnetilist tormi – Kanada Hydro-Quebeci süsteem suleti peaaegu üheksaks tunniks, jättes miljonid inimesed elektrita, ütles Oliveira, lisades, et planeetidevahelised lööklained võivad aja jooksul maandusjuhte ohustada.

Teadlaste sõnul on planeetidevahelised lööklained ennustatavad umbes kaks tundi enne Maa tabamist, seega nende lähenemisnurga mõistmine võiks aidata taristu hooldajatel Maal vastavalt reageerida – eriti kui lööklaine on tulemas otse, mitte nurga all.

Energia infrastruktuuri haldajad võiksid oma seadmete kaitsmiseks kasutada sel ajal mõnda lühemat elektriahelat, kui antakse lööklainete hoiatus, soovitasid teadlased, see takistaks geomagnetiliste voolude ajal seadmete eluea lühenemist.

Uuring on avaldatud ajakirjas Frontiers in Astronomy and Space Sciences.