Austraalia muuseumi kahepaiksete ja roomajate kaitsebioloogia kuraatori Jodi Rowley sõnul tekib väga harva olukord, kus rohelisel konnal puudub nahas kollane pigment, mille tagajärjeks on täielikult või peamiselt sinine konn. Ta lisas, et on aastate jooksul näinud kümneid tuhandeid konni ja ainult ühte sinist konna, mis polnud kaugeltki nii silmapaistev kui see suurepärane puukonn.
Sininahkset puukonna märkas hilisel õhtutunnil Charnley arteesiaveelise jõe aheliku looduskaitseala (Wilinggin maakonnas) väliökoloog Jake Barker, kaugel Loode-Austraalias asuvas piirkonnas, kus tavaliselt suured rohelised kahepaiksed elavad.
Jake Barker, Austraalia looduskaitse (Australian Wildlife Conservancy ehk AWC) väliökoloog, kirjeldas, et nad märkasid konna pimeduse saabudes, kui see istus uurimiskeskuse lähedal töökoja juures pingil. See oli väga põnev, kuna suurepärased puukonnad on juba niigi silmapaistvad, aga sinise konna nägemine on ainulaadne võimalus elus.
Erk sinine värvus tuleneb ülimalt haruldasest geneetilisest mutatsioonist, mis blokeerib kollase pigmendi tekke. Puukonna puhul, kes kasvab kuni 12 cm pikkuseks, on maskeerumine ellujäämiseks ülioluline, seega peaks selline välimus olema evolutsiooniline puudus.
Teadlased usuvad siiski, et see isane konn on mitu aastat vana, mis tähendab, et vaatamata oma silmatorkavusele on ta suutnud vältida kiskjate saagiks langemist. Samuti võib sinine värv olla hoiatuseks kiskjatele, näidates mürgiseid ühendeid konna nahal, nagu mürgikonnade puhul – see visuaalne kaitsesüsteem on tuntud kui aposematism.
Jake Barker ütles, et suurepärane puukonn on üks paljudest Loode-Austraalia endeemilistest liikidest, keda nad siin regulaarselt kohtavad. «Neid ei leidu mujal maailmas. See on Kimberleys töötamise suurepärane omadus – kunagi ei tea, millist haruldust looduses näha võib.»