ÜTLE MULLE ÜKS ILUS LIBLIKLAPSE NIMI Paapuas avastatud uued liblikaliigid said nime Eesti laste järgi

teadus.postimees.ee
Copy
Eesti Loodusmuuseumi entomoloogi Aare Lindti avastatud Paapuas elavad liblikad kannavad nüüdsest ametlikult nimesid Pelagodes sebastiani ja  Pelogodes tristani.
Eesti Loodusmuuseumi entomoloogi Aare Lindti avastatud Paapuas elavad liblikad kannavad nüüdsest ametlikult nimesid Pelagodes sebastiani ja Pelogodes tristani. Foto: Aare Lindt

Eesti teadlased avastasid Paapuast kaks liblikaliiki, mis olid seni teadusele veel tundmatud. Mis veel toredam: nime said mõlemad kahe Eesti lapse järgi.

Mõned liblikad võivad tunduda esmapilgul teineteisega äravahetamiseni sarnased, kuid vaid entomoloogide hoolikas uurimine annab tõestust – tegemist on siiski kahe erineva liigiga.

Juunikuu ajakirjas SHILAP Revista de lepidopterología ilmunud artiklis kirjeldavad Eesti Loodusmuuseumi entomoloog Aare Lindt, loodusmuuseumi bioloog ja kogude osakonna juhataja Lennart Lennuk ja Maaülikooli entomoloog Jaan Viidalepp kaht uut Pelagodese perekonda kuuluvat liblikaliiki. Uhked Paapuas elavad liblikad kannavad nüüdsest ametlikult nimesid Pelagodes sebastiani ja Pelogodes tristani. «Sebastian ja Tristan on minu lapselaste nimed,» ütleb liblikad kirjeldanud Aare Lindt uhkusega.

Pelogodes sebastiani.
Pelogodes sebastiani. Foto: Aare Lindt
Pelogodes tristani. Mõned liblikad võivad tunduda esmapilgul teineteisega äravahetamiseni sarnased, kuid tegemist on siiski kahe erineva liigiga.
Kas leiad kümme erinevust?
Pelogodes tristani. Mõned liblikad võivad tunduda esmapilgul teineteisega äravahetamiseni sarnased, kuid tegemist on siiski kahe erineva liigiga. Kas leiad kümme erinevust? Foto: Aare Lindt

Lindt sõnab ka, et liblikad sellest perekonnast kogus ta juba aastal 2012 ning uuris neid aastaid. Appi kutsus ta Jaan Viidalepa, kes alguses oli isegi natuke üllatunud. «Nimelt võivad olla liikide vahed väga väikesed,» selgitab entomoloog. «Kui leiad kahe liblika vahel ühe erinevuse, siis ei pruugi see veel kirjeldamata liik olla. Kui erinevusi on juba rohkem ja need on järjepidevad, alles siis saab väita, et tegemist on kahe erineva liigiga.»

«Sebastian ja Tristan on minu lapselaste nimed,» ütleb liblikad kirjeldanud Aare Lindt uhkusega.

Peamised erinevused kahe liigi vahel on leitud isaste suguelundites. Huvitavad on ka Pelagodes sebastiani käpakujulised sterniidijätked. «Selliste jätketega liike on mitu, kuid ainult Pelagodes sebastiani'l on varvaste otsas ümarad moodustised, mis meenutavad natuke puude otsas ronivate konnade varbaid,» kirjeldab Lindt.

Entomoloog sõnab, et kingib Eesti Loodusmuuseumile mõlema liigi holotüübid – prepareeritud eksemplarid konkreetselt esimestest isenditest, kelle järgi on uus liik kirjeldatud. «Muuseumile jääb ka kuus paratüüpi,» ütleb Lindt, et ka esimesele järgnevaid isendeid on tal Eesti Loodusmuuseumi kogudesse tulevastele põlvedele uurimiseks anda.

P. sebastiani. Peamised erinevused kahe liigi vahel on leitud isaste suguelundites. Huvitavad on ka Pelagodes sebastiani käpakujulised sterniidijätked.
P. sebastiani. Peamised erinevused kahe liigi vahel on leitud isaste suguelundites. Huvitavad on ka Pelagodes sebastiani käpakujulised sterniidijätked. Foto: Aare Lindt
P. tristani. 
P. tristani. Foto: Aare Lindt

Eesti Loodusmuuseumi teadlane kiidab südamest head kolleegi Jaan Viidaleppa, keda ta peab oma õpetajaks, öeldes, et tema tegi isegi ehk ära põhitöö. Hea koostöö on teadlaste vahel kestnud juba aastakümneid. «Kiita tuleb ka Lennart Lennukit, kelle abiga sai kokku pandud teadusartikkel, mis pikalt oma aega ootas. Pidid ju selle kõigepealt heaks kiitma oma ala asjatundjad ja eksperdid,» selgitab Lindt. Nüüd on artikkel ilmunud ja teadusel on kaks uut rohelist liblikaliiki juures – ning Eesti poisid Sebastian ja Tristan saavad olla uhked, et on saanud olla eksootiliste kaunitaride vaderiteks.

Allikas: Eesti Loodusmuuseum

Tagasi üles