Elu võimalikkusega eksoplaneetide otsingud on saanud sisse uue hoo, kui James Webbi kosmoseteleskoop (JWST) avastas planeedi LHS 1140 b, mis võib olla elu kandja väljaspool meie koduplaneeti.
Teadlased arvavad hetkel, et leitud on parim kandidaat, mis võib kanda elu väljaspool Maad.
Montréali ülikooli astronoomid uurisid 48 valgusaasta kaugusel asuvat jäist planeeti, mille nimeks on pandud LHS 1140 b. Usutakse, et sellel Maa-sarnasel planeedil võib olla atmosfäär ja suur vedel ookean.
Montréali ülikooli astronoom ja NASA Sagan Fellowshipi programmi stipendiaat Ryan MacDonaldi sõnul on see esmakordne, kui täheldatakse viiteid atmosfääri olemasolule elukõlblikus tsoonis asuval kivisel või jääga kaetud eksoplaneedil.
Võimalik atmosfäär
James Webbi kosmoseteleskoobi uusimad andmed, kombineerituna teiste teleskoopide vaatlustega, annavad põnevaid vihjeid LHS 1140 b kohta. See hiljuti tuvastatud planeet tiirleb ümber nõrga punase kääbustähe, mis on peaaegu viiendiku võrra suurem kui Päike. Planeet on super-Maa suurusega, mis tähendab, et see on suurem kui meie koduplaneet, kuid tõenäoliselt koosneb see kivist või jääst.
LHS 1140 b asub oma tähe elamiskõlblikus tsoonis, mida tuntakse ka kui Kuldkihara tsooni. See tsoon võimaldab planeedil temperatuure, mis on vajalikud selle pinnal vedela vee olemasoluks, mis on elu tekkimise kõige tähtsam element.
Atmosfäärianalüüs näitas, et LHS 1140 b atmosfäär on rikas lämmastiku poolest, mis sarnaneb Maaga. See viitab võimalusele, et planeedil võib olla paks atmosfäär, mis soodustab vedela vee olemasolu.
Vedela vee «parim valik»
Andmete põhjal paistab, et LHS 1140 b on väiksema tihedusega kui tavaline kiviplaneet, mis viitab sellele, et kuni 20 protsenti planeedi massist võib koosneda veest. See toetab hüpoteesi, et LHS 1140 b võib olla veemaailm või nn lumepalliplaneet. Kui planeedil on Maa-sarnane atmosfäär, siis mudelid ennustavad, et sellel võib olla tohutu ookean, mis asub otse oma kodutähe poole. Üllatuslikult võib selle võõra planeedi ookeani temperatuur ulatuda 20 kraadini Celsiuse järgi.
«Kõigi praegu teadaolevate elamiskõlblike eksoplaneetide seas võib LHS 1140 b olla parim kandidaat vedela vee olemasolu kaudseks kindlakstegemiseks planeedi pinnal väljaspool meie Päikesesüsteemi. See oleks märkimisväärne saavutus potentsiaalselt elamiskõlblike eksoplaneetide otsingutes,» ütles uurimuse juhtautor ja doktorant Charles Cadieux.
Uurimistulemused avaldatakse sel nädalal ajakirjas Astrophysical Journal Letters ja need on juba saadaval arXiv eeltrükiteenuses.