Saada vihje

Airbus hakkab Saksa sõjaväele looma sõjalisi tehiskaaslasi

AI genereeritud pilt kosmosesatelliidist.
AI genereeritud pilt kosmosesatelliidist. Foto: Pixabay

Prantsuse lennundushiiglane Airbus teatas neljapäeval, 4. juulil, et sõlmis 2,1 miljardi euro suuruse lepingu Reini-äärsete naabrite relvajõududega järgmise põlvkonna sõjaliste sidesatelliitide SatcomBw 3 jaoks.

«Leping hõlmab kahe satelliidiga seotud lepingut, samuti maapealseid süsteeme (vastuvõtujaamad), stardiprotsessi ja 15-aastast käitamisperioodi,» täpsustas Airbus oma avalduses. Saksa vasted Prantsuse Syracuse, Briti Skyneti ja Itaalia Sicrali satelliitidele – SatcomBw 3 satelliidid – plaanitakse paigutada orbiidile 36 000 kilomeetri kõrgusele enne kümnendi lõppu.

Need umbes kuus tonni kaaluvad hiiglased ehitatakse Airbusi Eurostar Neo platvormi abil. «Neil on suurendatud võimekused, et püsida digitaalajastu kiire arenguga kaasas ja vastata andmeedastusmahu pidevale kasvule,» selgitas Airbus. Projekti on kaasatud ka Saksa satelliiditootjad OHB ja VKEd.

«Pärast SatcomBw 2. etapi programmi edukust, mida oleme tootnud alates 2009. aastast, tugevdab see uus leping meie strateegilist partnerlust Bundeswehriga, pakkudes neile märgatavalt täiustatud turvalist sõjalise side võimekust, mis on mõeldud järgmiseks kümnendiks esirinnas olema,» ütles Airbusi kaitse- ja kosmoseosakonna tegevjuht Michael Schoellhorn.

EL töötab ka oma satelliitsidesüsteemi kallal

Airbusi juht väljendas ka entusiasmi «ajal, mil Lääne demokraatlikud riigid seisavad silmitsi väljakutsetega ja Euroopa institutsionaalne kosmose ökosüsteem kannatab». Euroopa satelliiditootjad Thales Alenia Space ja Airbus on tõepoolest oma ajalooliselt tugevana toiminud geostatsionaarsete sidesatelliitide turul praeguseks nõrgenenud.

Juuni lõpus teatas Airbus uuest 900 miljoni euro suurusest hankest, järgides 2023. aasta 600 miljoni euro suurust hanget, mis on seotud teatud kosmoseprogrammidega. Thales Alenia Space teatas märtsis 1300 ametikoha kaotamisest, sealhulgas 1000 Prantsusmaal. «Peamine selgitus on geostatsionaarsete satelliitide turu vähenemine, mis oli hiljuti keskmiselt umbes kakskümmend satelliiti aastas ja stabiliseerub nüüd umbes kümne satelliidi juures,» põhjendas Thalese tegevjuht Patrice Caine.

Madala Maa orbiidi konstellatsioonide, eriti Ameerika ettevõtte SpaceX Starlinki turuletulek on turgu seganud. Need suured satelliidid on suuremate võimekustega, kuid ka palju kallimad. Euroopa Liit töötab ka oma turvalise sidekonstellatsiooni projekti IRIS² kallal, mis ühendab geostatsionaarsed satelliidid madalal Maa orbiidil asuvatega. Pariis on juba loobunud kolmanda Syracuse IV satelliidi käivitamisest, et eraldada osa oma sõjalise side ressursse IRIS²-le.

Allikas: Army Recognition

Kommentaarid
Tagasi üles