Ninasarvikute salaküttimise vastu võeti kasutusse üks radioaktiivne trikk

Copy
Ninasarvik toibub uinutist pärast seda, kui tema sarve puuriti auk ja sinna sisestati isotoope. Lõuna-Aafrika põhjapoolses Limpopo provintsis asuvas ninasarvikute hoiualal, teisipäeval, 25. juunil 2024. aastal.
Ninasarvik toibub uinutist pärast seda, kui tema sarve puuriti auk ja sinna sisestati isotoope. Lõuna-Aafrika põhjapoolses Limpopo provintsis asuvas ninasarvikute hoiualal, teisipäeval, 25. juunil 2024. aastal. Foto: AP Photo/Denis Farrell

Lõuna-Aafrika teadlased katsetavad ninasarvikute salaküttimise tõkestamiseks tuumatehnoloogiat. Nad süstisid 20 ninasarviku sarvedesse radioaktiivset materjali, mis on osa uurimisprojektist, mille eesmärk on vähendada salaküttimist. Idee seisneb selles, et riigipiiridel kasutatavad kiirgusdetektorid tuvastaksid radioaktiivsed sarved ning ametiasutused tabaksid seeläbi salakütte ja salakaubitsejaid.

Uurimisprojekt, milles osalevad veterinaararstid ja tuumaeksperdid, algab looma rahustamisega. Seejärel puuritakse sarve sisse auk, kuhu sisestatakse ettevaatlikult radioaktiivne materjal. Lõuna-Aafrika Witwatersrandi Ülikooli kiirguse ja tervisefüüsika üksuse teadlased süstisid neid isotoope sel nädalal 20 elusale ninasarvikule. Nad loodavad, et seda protsessi saab korrata ka teiste salaküttimise ohvriks langenud metsloomaliikide päästmiseks, nagu elevandid ja soomusloomad.

Projekti juhtiv professor James Larkin toetub tuumaterrorismi tõkestamiseks loodud ülemaailmsele kiirgusmonitoride võrgustikule.

Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu andmetel oli 20. sajandi alguses maailmas ligikaudu 500 000 ninasarvikut, kuid praeguseks on see arv langenud umbes 27 000-ni, kuna mustal turul on jätkuvalt nõudlus ninasarviku sarvede järele.

Projekti juhtiv professor James Larkin sisestab ninasarvikule radioaktiivseid isotoope.
Projekti juhtiv professor James Larkin sisestab ninasarvikule radioaktiivseid isotoope. Foto: Denis Farrell

Lõuna-Aafrikas on suurim ninasarvikute populatsioon, hinnanguliselt 16 000 isendit, mistõttu on see piirkond salaküttide jaoks atraktiivne, kus igal aastal tapetakse üle 500 ninasarviku. Riik koges COVID-19 pandeemia kõrgpunktis 2020. aastal ninasarvikute salaküttimises märkimisväärset langust, kuid numbrid kasvasid taas, kui viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud leevenesid.

Kas meetod on tõhus ja ei kahjusta loomi?

Kuigi idee on leidnud toetust mõnelt tööstusharu esindajalt, on teadlased pidanud ületama mitmeid eetilisi takistusi, mida on esitanud nende metoodika kriitikud. Eraõiguslike ninasarvikuomanike assotsiatsiooni esimees Pelham Jones on üks neist, kes on meetodit kritiseerinud, väljendades kahtlust selle tõhususes salaküttide ja -kaubitsejate tegevuse ärahoidmisel.

Jonesi sõnul on salakütid välja töötanud alternatiivseid viise ninasarviku sarvede riigist välja toimetamiseks, vältides tavapäraseid piiripunkte, kus konfiskeerimise ja kinnipidamise oht on kõige suurem. Witwatersrandi Ülikooli loodusteaduste dekaan professor Nithaya Chetty on kinnitanud, et radioaktiivsuse annus on väga väike ja selle võimalik kahjustav mõju loomadele on põhjalikult testitud.

Allikas: apnews.com

Tagasi üles