Maailma vanim teadaolev kunstiteos on 51 000 aasta vanune koopamaal Indoneesiast Sulawesi saarelt. Uus dateerimistehnika on näidanud, et see maal on 6000 aastat vanem kui eelmine rekordiomanik, mis asub samuti Sulawesi saarel, umbes 10 kilomeetrit eemal.
See on maailma vanim kunstiteos – vaata, kus see siiani varjul oli
Leang Karampuangi koopast leitud maal, mille vanuseks hinnatakse vähemalt 51 200 aastat, kujutab kolme inimese ja looma hübriidi ning metssiga. Griffithi ülikooli, Southern Crossi ülikooli ja Indoneesia riikliku teadus- ja innovatsioonibüroo teadlased kirjutasid oma leiust ajakirjas Nature. Kuigi proovid koguti juba 2017. aastal, dateeriti need alles käesoleva aasta alguses.
Eelmine rekordihoidja oli elusuurune metssea kujutis, mis loodi hinnanguliselt vähemalt 45 500 aastat tagasi Leang Tedongnge koopas.
Hiljuti avastatud maalil on kujutatud kolme teriantroopi – inimese ja looma hübriidi – ning metssiga.
Uuringu juhtivautor ja Griffithi üikooli doktorant Adhi Agus Oktaviana sõnul on leiud väga üllatavad, kuna ükski tuntud Euroopa jääaja kunst ei ole ligilähedaseltki nii vana, välja arvatud mõni vastuoluline leid Hispaanias. Hispaania teadlased on väitnud, et Kantabrias, Andaluusias ja Extremaduras leiduv kunst on vanem kui 64 000 aastat. Siiski on Sydney ülikooli koopakunsti ekspert dr Tristen Jones öelnud, et rahvusvaheline teadusringkond on need seisukohad suures osas tagasi lükanud.
Teadlased kasutasid kunsti dateerimiseks uraaniseeria meetodit, mille käigus ekstraheeriti lubjakiviproovid ja aurustati need laseriga. Proovi vanus arvutati, mõõtes tooriumi ja uraani suhet. See meetod võimaldab kihte täpsemalt dateerida, tagades, et nooremad ja vanemad materjalid ei seguneks.
Lisaks dateerisid teadlased lähedalasuva koopa Leang Bulu' Sipong 4 kunstitöö, mida varem peeti maailma vanimaks koopakunstiks. Nad leidsid, et varem vähemalt 44 000 aasta vanuseks peetud kunstitöö on tegelikult vähemalt 48 000 aastat vana. Kuid Leang Tedongnge koopas asuva endise vanima teadaoleva koopamaali vanust ei saanud uuema meetodi abil määrata, kuna seal ei olnud säilinud kaltsiumkarbonaati.
Jonesi sõnul on uus meetod oluline edasiminek dateerimise täpsuse ja usaldusväärsuse parandamisel. Tavaliselt on koopakunsti väga raske dateerida, kuna see on valmistatud peamiselt mineraalidest.
Griffithi ülikooli professor Adam Brumm, kes juhtis uuringut, märkis, et sadadel tema poolt piirkonnas läbi viidud kaevamistel leiti sageli kujutisi tüügasseast. «Need olid selgelt majanduslikult tähtsad neile eliitidele, nad olid neile olulised ka sümboolselt ja võib-olla isegi vaimselt.»
Teadlased on üsna kindlad, et ühel koopamaalil kujutatud inimese ja looma hübriididest oli inimene linnupeaga ja teisel oli saba, mis võib kuuluda tsiviidile. Lugude jutustamine on inimese evolutsiooni äärmiselt oluline osa ja võib isegi aidata seletada meie liigi edu, kuid selle kohta tõendite leidmine kunstis, eriti varajases koopakunstis, on erakordselt haruldane.
Allikas: theguardian.com