:format(webp)/nginx/o/2024/07/04/16199361t1hab5b.jpg)
Kas laotada Lasnamäe üle Harjumaa laiali või tuua valglinnastujad keskpõrandale ehk kesklinna kõrghoonetesse kokku? Vastne teadusuuring avab Euroopa linnade mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Mõned linnatüübid on rohkem soodsamad inimeste tervise, keskkonnakvaliteedi ja süsinikujalajälje seisukohalt, mõned aga vähem. Selle väljaselgitamiseks viis Barcelona globaaltervise instituut (ISGlobal) läbi uuringu, milles analüüsiti 919 Euroopa linna.
Uuring, mis avaldati ajakirjas «The Lancet Planetary Health», tuvastas neli põhilist linnatüüpi Euroopas: kompaktsed kõrge tihedusega, avatud madala kõrgusega ning keskmise tihedusega linnad, avatud madala kõrgusega madala tihedusega linnad ja rohelised madala tihedusega linnad.
Uuringu tulemused näitavad selgelt ja ka üsna loogiliselt, et rohelisemad ja vähem tihedalt asustatud linnad on madalama suremuse näitajaga, madalama õhusaaste tasemega ja väiksema n-ö linnasoojuse efektiga, kuid kõrgemat süsiniku jalajälge elaniku kohta.
Vastupidiselt on aga kõrge tihedusega kompaktsed linnad kõrgema suremuse määra, väiksema roheluse, kehvema õhukvaliteedi ja tugevama linnasoojuse efektiga, kuid kokkuvõttes madalama süsinikdioksiidi heitkogustega elaniku kohta.
/nginx/o/2024/07/04/16199368t1h8681.jpg)
Kompaktsed linnad on väikese pindala ja kõrge rahvastikutihedusega. Need võtavad loodusest vähem maad ära, kuna elanikud on kontsentreeritud väiksemale alale, neis asulates on tavaliselt suur jalakäijate alade tihedus, mõõdukas rattateede tihedus ja väike roheliste alade kättesaadavus.
Taoline linnatüüp hõlmab enim elanikke Euroopas (üle 68 miljoni). Näiteks kuuluvad taolisse linnatüüpi Barcelona, Milano, Pariis ja Basel.
Seda tüüpi linnad soodustavad lühikese vahemaaga liikuvust, kuna olemas on väga hea ja tihe ühistranspordi võrgustik ning taristu jalakäijatele ja ratturitele.
Sellepärast on viimastes teadusuuringutes kompaktsed linnad kujunenud optimaalseks teoreetiliseks mudeliks tervislikumate ja jätkusuutlikumate linnade edendamisel, kuid neil on praegu ka omad puudused.
/nginx/o/2024/07/04/16199371t1h700e.jpg)
Sellesse linnatüüpi kuuluvad linnad on väikese pindala, keskmise rahvastikutihedusega ja suhteliselt suure mootorsõidukite liiklustihedususega. Jalakäijate alade, rattateede ja rohealade kättesaadavus on vahepealne. Tüüpnäideteks on Brüssel, Dublin ja Leipzig.
/nginx/o/2024/07/04/16199376t1he937.jpg)
Need linnad hõivavad suurema pindala ja on üsna madalama rahvastikutihedusega. See tähendab, et vahemaad on pikad, asulat iseloomustab tavaliselt madal jalakäijate alade ja rattateede kättesaadavus ning mõõdukas kuni suur rohealade kättesaadavus äärealadel.
Pisa, Oviedo ja Toulouse kuuluvad sellesse linnatüüpi.
/nginx/o/2024/07/04/16199379t1h2f97.jpg)
Lõpuks on madala tihedusega rohelised linnad suure pindalaga ja madala rahvastikutihedusega. Need hajutatud linnad on iseloomulikud mõõduka jalakäijate alade ja suure rattateede ning rohealade kättesaadavusega, mis on integreeritud ka linna keskosadesse.
Headeks näideteks on Helsingi, Rennes, Aarhus ja Stockholm.
Kompaktsed kõrge tihedusega ja avatud madala kõrgusega keskmise tihedusega linnad näitasid uuringus paraku suurimat mootorsõidukite liiklust, mis tõi kaasa suurima kahjuliku kokkupuute õhusaaste ja linnasoojuse efektiga.
Sellepärast oli just nende linnade suremuse määr kõige kõrgem. Positiivse poole pealt viib inimeste ja teenuste kontsentratsioon väiksemale alale aga parema energiatõhususe saavutamiseni, mistõttu on kompaktsed linnad madalaima heitkogusega linnatüüp elaniku kohta. Kõrgtihe linn võtab vähem ruumi ja seega ei haara nii suurt osa ümbritsevast maastikust enda alla.
«Kompaktsed linnad võivad tulevikus olla optimaalseks mudeliks, kuid nende praegune ülesehitus näitab kehva keskkonnakvaliteeti ja olulisi väljakutseid, mis tuleb lahendada.»
Rohelised madala tihedusega linnad seevastu näitasid madalaimat linnasoojusefekti ja õhusaaste taset, mille tulemusena oli suremuse määr madalam.
Kuid just sellised hajutatud linnad nõuavad pikemaid sõite ja on palju vähem energiatõhusad, tehes neist kõrgeima süsinikujalajäljega linnatüübi elaniku kohta.
Pärast enam kui 900 Euroopa linna analüüsimist usub ISGlobal-i uurija ja selle uuringu juht Tamara Iungman, et kompaktsed linnad võivad tulevikus olla optimaalseks mudeliks, kuid nende praegune ülesehitus näitab kehva keskkonnakvaliteeti ja olulisi väljakutseid, mis tuleb lahendada, kirjutab Phys.org.
Kompaktsete linnade potentsiaali saab ära kasutada uuenduslike mudelite abil, nagu superkvartalid, vähese liiklusega või autovabad naabruskonnad ning looduslähedaste lahenduste, sealhulgas puude istutamise, roheliste katuste ja rohefassaadide kasutamine.
Uuring analüüsis 919 Euroopa linna, mis on lisatud 2018. aasta Urban Auditi andmebaasi. Iga linna ala jaotati viieks kontsentriliseks ringiks, et analüüsida üksikasjalikult kõiki muutujaid nende sees. Ringide morfoloogiline kuju leiti satelliidipiltide abil; tänavate kujundus ja kasutus saadi OpenStreetMapsi (OSM) vabakasutusega kaartide andmebaasist; liiklusmahu andmed pärinesid Open Transport Map (OTM) andmebaasist. Linnasoojusefekti arvutamiseks kasutati maapinna temperatuuri, mis saadi Sentinel-5P satelliidilt; CO2 heitkogused saadi ODIAC inventuurist ja suremuse määrad linnatasandil varasematest uuringutest, mis kasutasid Eurostati andmebaasi.
Uuringust saab järeldada, et kompaktsed kõrge tihedusega linnad võiksid pakkuda paremat energiatõhusust ja madalamaid süsinikuheiteid, kuid nendes on vaja olulisi parandusi keskkonna kvaliteedis, et vähendada suremust ja tõsta elukvaliteeti.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)