Austraalia arheoloogid: me oleme leidnud inimkonna vanima rituaali – see on 10 000 aastat vana (2)
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
2. juuli 2024, 17:44
:format(webp)/nginx/o/2024/07/02/16195606t1h00bf.jpg)
Arheoloogid on avastanud Austraalia Alpide jalamil asuvatest koobastest lõkkeasemeid, mis viitavad üle 10 000 aasta vanusele rituaalile. See rituaal võib olla üks vanimaid pidevalt jätkuvaid traditsioone, mida Austraalia põliselanikud on edasi andnud alates viimasest jääajast kuni tänapäevani.
Gunaikurnai aborigeenide esivanemate maad, kus need koopad asuvad, on täis kivikalmeid ja paekivikoopaid. Need koopad olid mulla-mullungi nime all tuntud maagiapraktikute varjupaigad, mitte lihtsalt peavarjud. Etnograafid dokumenteerisid 1800ndatel aastatel seal toimunud rituaale, kuid 1970ndatel jätsid arheoloogid need tähelepanuta, kuna rituaalid ei sobinud kokku nende ilmaliku tõlgendusega koobastest kui toiduvalmistamise ja magamise kohtadest.
19. sajandi etnograafilised allikad kirjeldavad koobastes toimunud rituaale, mida viis läbi kogukonnast eraldatud «doktor». Euroopa kirjeldused nimetavad seda rolli «tervendajaks» või «ravitsejaks», kes kasutas rituaalides põletamiseks mõeldud esemeid.
/nginx/o/2024/07/02/16195612t1h3434.png)
Monashi ülikooli arheoloog Bruno David, Gunaikurnai vanem Russell Mullett ja nende kolleegid on Cloggsi koopas leidnud tõendeid, mis viitavad sellele, et tulekolded ja puust tööriistad on säilinud peaaegu muutumatul kujul tuhandeid aastaid. Koopas olevad tulekolded mattusid kiiresti setete alla umbes 10 000 – 12 000 aastat tagasi, peagi pärast viimast kasutamist, viimase jääaja lõpus ja holotseeni alguses. Kaks lõkkeplatsi on peaaegu identsed, kuid dateering näitab, et neid ehitati ja kasutati 1000 aastase vahega.
/nginx/o/2024/07/02/16195622t1h382d.jpg)
2020. aastal Gunaikurnai aborigeenide vanausuliste loal ja abiga välja kaevatud tulekolded ja puust tööriistad on säilinud märkamatuna aastatuhandeid, mis toetab väiteid, et Gunaikurnai rahva traditsioone on suuliselt edasi antud juba vähemalt 10 000 aastat. David ja tema kolleegid kirjutavad oma uurimuses, et nende leiud annavad ainulaadse ülevaate Gunaikurnai jutustustraditsioonide kestlikkusest, kus teadmisi on edasi antud praktiliselt muutumatul kujul ühelt põlvkonnalt teisele umbes 500 põlvkonna jooksul.
Pärast sajandeid kestnud koloniaalajastut on arheoloogid ja teised teadlased hakanud Austraalia põlisrahvastelt õppima ja töötama nendega lugupidavamalt, integreerides nende traditsioonilisi teadmisi teaduslikesse analüüsidesse, et rikastada ja täiendada leide.
Allikas: ajakiri Nature Human Behavior ja sciencealert.com