Aju siiski eristab kunstmõistuse loodud kõnet inimese omast, aga aju omanik sellest aru ei saa

Inimesele endale tundub roboti ja inimese jutt eristamatu, aga aju räägib meil vahetult mõõtes muud. Foto: Marek Strandberg Dall-E tehisaru abil

Uuring avab inimaju reaktsioone tehislikele häältele. Inimesed ei ole eriti osavad eristama inimhääli tehisintellekti loodud häältest, kuid inimajud reageerivad siiski erinevalt inim- ja AI-häältele, selgus Euroopa Neuroteaduste Ühingute Föderatsiooni (FENS) foorumil 2024 esitletud uuringust.

Uuringut esitles doktorant Christine Skjegstad, kes teostas selle koos professor Sascha Frühholziga, mõlemad Oslo ülikooli (UiO) psühholoogia osakonnast Norras.

Skjegstad selgitas, et tehisintellekti loodud hääled on muutunud nii arenenuks, et neid on peaaegu võimatu eristada inimhäältest. Nüüd on võimalik kloonida inimese häält vaid mõne sekundi pikkuse salvestuse põhjal, ja petturid on kasutanud seda tehnoloogiat hädasolevate lähedaste häälte jäljendamiseks, et petta ohvreid raha üle kandma. Kuigi masinõppe eksperdid on arendanud tehnoloogilisi lahendusi AI-häälte tuvastamiseks, teatakse palju vähem inimaju reaktsioonidest nendele häältele.

Uuringus osales 43 inimest, kes pidid kuulama inim- ja AI-hääli, mis väljendasid viit erinevat emotsiooni: neutraalsus, viha, hirm, rõõm ja nauding. Neil paluti hääli sünteetilisteks või loomulikeks määratleda, samal ajal kui nende aju uuriti funktsionaalse magnetresonantstomograafiaga (fMRI). fMRId kasutatakse aju verevoolu muutuste tuvastamiseks, näidates, millised ajuosad on aktiivsed. Osalejad pidid samuti hindama kuuldud häälte loomulikkust, usaldusväärsust ja autentsust.

Osalejad määratlesid inimhääled õigesti ainult 56 protsendil juhtudest ja AI-hääled 50,5 protsendil juhtudest, mis tähendab, et nad olid mõlemat tüüpi häälte tuvastamisel võrdselt halvad.

Inimesed suutsid AI-neutraalseid hääli AIna õigesti määratleda tõenäolisemalt (75 protsenti, võrreldes 23 protsendi õigesti määratletud neutraalse inimhäälega), mis viitab sellele, et inimesed eeldavad, et neutraalsed hääled on rohkem AI-likud. Neutraalsed AI-naishääled määratleti õigesti sagedamini kui meeshääled. Rõõmsate inimhäälte puhul oli õigesti määratlemise määr 78 protsenti, võrreldes ainult 32 protsendi rõõmsate AI-häältega, mis viitab sellele, et inimesed seostavad rõõmu rohkem inimlikkusega.

Nii AI kui ka inimneutraalseid hääli peeti kõige vähem loomulikeks, usaldusväärseteks ja autentseteks, samas kui rõõmsaid inimhääli peeti kõige loomulikumateks, usaldusväärsemateks ja autentsemateks.

Aju kuvamisuuringud näitasid, et inimhääled tekitasid tugevamaid reaktsioone ajupiirkondades, mis on seotud mäluga (parem hippokampus) ja empaatiaga (parem alumine frontaalkäär (right inferior frontal gyrus)). AI-hääled tekitasid tugevamaid reaktsioone piirkondades, mis on seotud veatuvastuse (parem eesmine keskvöökoor (right anterior mid cingulate cortex)) ja tähelepanuregulatsiooniga (parem dorsolateraalne prefrontaalkoor (right dorsolateral prefrontal cortex)).

Skjegstadi uuring näitas, et inimesed ei ole eriti täpsed, kui nad peavad määratlema, kas hääl on inim- või AI-päritolu. Osalejad väljendasid tihti, kui keeruline oli neil häälte eristamine. See viitab sellele, et praegune AI-häälte tehnoloogia suudab inimhääli jäljendada nii hästi, et inimestel on raske neid usaldusväärselt eristada.

Tulemused näitavad ka tajumisharjumust, kus neutraalseid hääli määratleti tõenäolisemalt AI-päritolu häältena ja rõõmsaid hääli pigem inimlikena, olenemata sellest, kas nad tegelikult ka olid seda. See kehtis eriti neutraalsete naishäälte puhul, mis võib olla tingitud inimeste tuttav-olemisest naishäälsete virtuaalassistentidega, nagu Siri ja Alexa.

Kuigi inimesed ei ole eriti osavad inim- ja AI-häälte eristamisel, paistab siiski olevat erinevus aju reaktsioonides. AI-hääled võivad põhjustada kõrgendatud tähelepanu, samas kui inimhääled võivad tekitada rohkem seotuse tunnet.

Teadlased plaanivad nüüd uurida, kas isikuomadused, näiteks ekstravertsus või empaatia, muudavad inimesi tundlikumaks inim- ja AI-häälte erinevuste suhtes.

Professor Richard Roche juhib FENS foorumi kommunikatsioonikomiteed ja on psühholoogiaosakonna juhataja asetäitja Maynoothi ülikoolis (Maynooth, County Kildare, Iirimaa). Ta ei osalenud uuringus, kuid tema hinnangul on inimaju reaktsioonide uurimine AI-häältele oluline, kuna see tehnoloogia areneb pidevalt. Läbiviidud uuring aitab mõista AI-häälte tehnoloogia võimalikke kognitiivseid ja sotsiaalseid mõjusid, mis võib toetada poliitika ja eetiliste juhiste väljatöötamist.

Selle tehnoloogia kasutamise riskid pettuste ja petmise jaoks on ilmsed. Siiski on ka potentsiaalseid eeliseid, näiteks häälte asendamine inimestele, kes on kaotanud oma loomuliku hääle. AI-hääli võiks kasutada ka mõnes vaimse tervise teraapias.

Allikas: Medicalxpress