Teadlased: Islandi vulkaanid ei rahune niipea

Teadlaste hinnangul pole vulkaanilist rahunemist Islandil loota. 7. augustil 2022 tehtud fotol on näha, kuidas Islandi pealinnast Reykjavikist umbes 40 kilomeetri kaugusel asuvas Fagradalsfjallis asuvast vulkaanist paiskub välja laava pärast 3. augustil 2022 alanud purset. - Islandil purskas pealinna lähedal vulkaan. Islandi meteoroloogiaamet (IMO) teatas 3. augustil Reykjavikist, et kohalikus meedias oli otsepildis näha maalõhest välja paiskuvat laavat. Purse asus Reykjavikist umbes 40 kilomeetri (25 miili) kaugusel, 2021. aasta märtsis-septembris kuus kuud pursanud Mount Fagradalsfjalli vulkaani lähedal, lummates sündmuskohale kogunenud turiste ja pealtvaatajaid. Foto: JEREMIE RICHARD / AFP

Islandi Reykjanesi poolsaarel on vulkaanid pärast peaaegu 800-aastast uinumist taas uue hooga tegevuses.

Alates 2021. aastast on toimunud kaheksa vulkaanipurset ja uus uuring näitab, et vulkaanilise aktiivsuse tõusu põhjustab magmabassein, mis on vaid 10 kilomeetri laiune ja asub 9–12 kilomeetri sügavusel.

Teavitades võime sellest magmaallikast, on teadlased kindlad , et see on kriitiline kohalike elanike ohutuse tagamiseks, kuna magmabassein võib toita sarnase suurusega vulkaanipurskeid piirkonnas veel aastaid või isegi aastakümneid.

Geoloog Valentin Troll Uppsala ülikoolist Rootsis juhtis uuringut, kus selgitati, et võrdlus praeguste pursete ja ajalooliste sündmustega põhjendab veenvalt, et Island peab olema valmis selleks, et vulkaaniline episood jätkub mõnda aega, võimalik, et isegi aastaid või aastakümneid.

Troll ja tema kolleegid kasutasid seismiliste lainete andmeid vulkaanipursete ja maavärinate kogumite kohta, et kaardistada Reykjanesi poolsaare aluspinda Edela-Islandil, kus elab enamik riigi elanikkonnast.

Uuringust selgus, et Fagradalsfjalli vulkaanisüsteemi 2021. aasta purskeid toitis magmatasku, mis seejärel liikus geoloogilisi jooni mööda Sundhnúkuri poole, kus vulkaanid on alates 2023. aasta lõpust laavat välja ajanud.

Mõlema purskeala laavade sarnane geokeemiline koostis viitas sellele, et neid seob «ühendatud magmatorustik».

Ajaloolised andmed näitavad, et see ühine magmabassein tekkis tõenäoliselt ajavahemikus 2002–2020, sai taas täiendust 2023. aastal ja varustab jätkuvalt magmat madalast sügavusest pinnalõhede ja -ventiilide kaudu kergelt kaldus pindadel. Sügavamal vahevöös sulav kivim täiendab magmabasseini, mistõttu võib see kesta aastakümneid.

Troll ja tema kolleegid rõhutavad, et on vaja paremat arusaamist magmavarustussüsteemist, mis toidab käimasolevaid purskeid. Tulevikus tuleks arvestada suurenenud pursete sagedusega.

Nüüd, kui magmabassein on kindlaks tehtud, saab seda kaardistada ja jälgida, et valmistada kogukondi ette võimalikeks sündmusteks.

Korduv evakueerimine oleks ilmne, kuid väga vajalik meede inimeste ohutuse tagamiseks. Sagedased pursked võivad kahjustada ka olulist infrastruktuuri, näiteks geotermilisi elektrijaamu, mis varustavad Islandit elektri ja soojusega, ning eksperimentaalseid süsiniku sidumise rajatisi, mis süstivad süsinikdioksiidi (CO2) ja muid gaasilisi saasteaineid poorsetesse kivimitesse.

Istudes keset Kesk-Atlandi mäestikku (Mid-Atlantic Ridge), tektoonilise plaadi piiril, mis lükkab Põhja-Ameerikat ja Euraasiat teineteisest eemale, pole Islandilgi vulkaanipursked võõrad.

Kuid viimase kolme aasta pursked on olnud eriti häirivad ja võivad tähistada riigi jaoks pikema püsivate vulkaanipursete perioodi algust. Loodus on aga harva etteaimatav, mistõttu teadlased kutsuvad üles piirkonda jätkuvalt jälgima.

Ilya Bindeman, vulkanoloog Oregoni ülikoolist, selgitab, et ei teata, kui kaua ja kui sagedasti see järgmise kümne või isegi saja aasta jooksul jätkub. Muster hakkab ilmnema, kuid loodus pakub alati erandeid ja ebakorrapärasusi.

Uuring on avaldatud ajakirjas Terra Nova.

Allikas: Sciencealert