Boeingu reisijad on endiselt rahvusvahelises kosmosejaamas lõksus – milles asi?

Astronaudid varjusid kolmapäeva hilisõhtul hetkeks oma dokitud kosmosesõidukite pardale, kuna Maa madalal orbiidil purunes üks Vene mahajäetud satelliit. Foto: NASA via AP

Kaks NASA veteranastronauti, kes startisid Boeingu uue kapsli proovisõidul, pidid umbes nädala möödudes rahvusvahelisest kosmosejaamast tagasi koju jõudma. Praeguseks on Butch Wilmore ja Suni Williams seal olnud juba kolm nädalat, kuna NASA ja Boeing lahendavad seadmete probleeme, mis teel sinna tekkisid. Tühistatud on kolm võimalikku maandumispäeva, ja nende lend koju on nüüd ootele pandud, vahendab apnews.com.

Sel nädalal teatas Boeing, et Starlineri kapsli probleemid ei ole tagasisõidul muret tekitavad ja astronaute ei jäeta maha. NASA soovib lisaaega, et analüüsida probleeme kosmosesõiduki tõukejõusüsteemis, mida kasutatakse lennu ajal manööverdamiseks. Tõukejõusüsteem on kapsli küljes, kuid see ei naase Maale läbivaatamiseks. Tagasituleku ajal heidetakse see maha ja ta põleb ära.

NASA kommertsprogrammi juhi Steve Stichi sõnul soovitakse võtta veidi rohkem aega, et vaadata läbi kõik saadaolevad andmed ja õppida nii palju kui võimalik, kui see teenindusmoodul juba orbiidil on. Kosmoseagentuur märkis ka, et nad ei taha, et väljasõit satuks kosmosekäikudega vastuollu. Sel nädalal toimuma pidanud kosmosekäik tühistati pärast seda, kui ühe astronaudi kosmoseülikonnast hakkas lekkima vesi.

Milliseid probleeme veel uuritakse?

Viis kapsli 28 tõukurist läks kosmoselennujaamaga dokkimise ajal katki. Kõik peale ühe tõukejõuseadme käivitati uuesti ja need töötasid hilisema katse ajal, teatas NASA. Ametnikud oletavad, et seiskumise põhjustas kõigi dokkimise ajal töötavate tõukejõude tekitatud kuumus. Boeingi sõnul on üks vigane tõukur välja lülitatud ja see ei tekita tagasisõidul probleeme.

Kapsel startis 5. juunil ühe kerge heeliumilekkega, kuid kosmosejaama jõudmise ajaks tekkis veel neli leket. Heeliumi kasutatakse survestamiseks raketikütuse jaoks ning esialgse lekke põhjuseks kahtlustati vigast kummitihendit. Ametnike sõnul on heeliumi piisavalt ja Boeingi sõnul on lekked stabiilsed ja ei tekita muret.

«Praegu ei näe me ühtegi stsenaariumi, mille puhul Starliner ei suudaks Butchi ja Suni koju tuua,» ütles Stich.

Rahvusvaheline kosmosejaam ISS. Foto: MAXAR TECHNOLOGIES

Mis saab edasi?

Boeing ja NASA ütlevad, et nad kavatsevad maandumise kuupäevad paika saada pärast seda, kui kosmosekäigud on lõpetatud. Boeingi hinnangul võib kapsel kosmosejaamas viibida 45 päeva või vajaduse korral kauemgi. Vahepeal jätkavad missioonijuhid mootoriprobleemide ja heeliumilekete analüüse, et probleemid saaksid enne järgmist lendu lahendatud. Wilmore ja Williams osalevad kosmosejaamas tehtavates töödes ja teadusuuringutes ning Boeingi kapsli süsteemide kontrollimisel. NASA ütles, et neil ei ole lahkumisega kiiret ning et neile ja seitsmele kosmosejaama residendile on piisavalt varusid.

Lisaks tehnilist laadi probleemidele tuli astronautidel silmitsi seista ka väliste ohtudega.

ISSi kosmosejaama astronaudid varjusid kolmapäeva (26. juuni) hilisõhtul hetkeks oma dokitud kosmosesõidukite pardale, kuna Maa madalal orbiidil purunes üks Vene mahajäetud satelliit.

Protseduur tehti ettevaatusabinõuna. NASA ametnikud lisasid, et meeskonnad viibisid oma kosmosesõidukis umbes tund aega, enne kui nad said loa oma kosmosesõidukist väljuda ja jaam jätkas oma tavapärast tegevust.

Mis Venemaa 2022. aastal hüljatud Maa seiresatelliidi Resurs-P1 purunemise põhjustas, pole teada.

USA kosmosekeskus, mis jälgib prahiparve liikumist, ütles, et teistele satelliitidele otsest ohtu ei ole.

ESA andmetel lendleb kosmoses üle 40 500 kosmoseprügi tükki, mis on üle 10 cm suurused, 1,1 miljonit kosmoseprahi objekti, mis on kuni 10 cm suurused ja 130 miljonit kosmoseprügi objekti suurusega üle 1 mm kuni 1 cm. Foto: European Space Agency

Suured purunenud satelliitide tükid orbiidil on harva esinevad, kuid need tekitavad üha enam muret, kuna kosmos on täis igapäevaelu jaoks elutähtsaid satelliidivõrke, alates lairiba-internetist ja sideteenustest kuni põhiliste navigatsiooniteenusteni, ning samuti satelliite, mida enam ei kasutata.

Satelliidi purunemine toimus umbes 355 km kõrgusel madalal Maa orbiidil, mis on laialt kasutatav tegevuspiirkond, kus liiklevad tuhanded väiksemad ja suuremad satelliidid.