:format(webp)/nginx/o/2024/07/21/16236276t1h28e3.jpg)
Mõnedel putukatel on küljest tulevad peenised, teised toodavad seemnerakke, mis on 20 korda pikemad, kui nende enda keha. Osa on välja arendanud spetsiaalse varustuse, mis aitab konkurente teistest paaritumispartneritest eemale hoida. Putukad võivad olla jubedad ja isegi mõrvarlikud, kuid nad pole kunagi igavad.
Euroopa suurimal põrnikal, isasel põdrapõrnikal (ingl. k. stag beetle), on suured sarvedena näivad lõuad, mis on mõeldud konkurentide eemalerebimiseks. See käitumine on omane paljudele mardikaliikidele, kellel on erineva kujuga sarved. Jaapani ninasarvikmardikal on kahvlikujuline sarv. Neid sarvi kasutab ta ka võitluses teiste isastega, et saada ligipääs emastele.
Lisaks füüsilisele võitlusele isaste vahel toimub konkurents ka munaraku viljastamisel. Loomariigis on emased harva truud oma paaritumispartnerile, mistõttu on tõenäoliselt emase suguteedes mitme isase spermat. Isased on arendanud mitmeid viise selle vastu võitlemiseks, näiteks tootes hiiglaslikke spermarakke – sperme. Äärmiselt pikad spermid, näiteks äädikakärbse spermas, on lahtikerituna peaaegu 6 cm pikkused ja umbes 20 korda suuremad kui kärbes ise.
Kuid võib-olla kõige erakordsem meetod spermakonkurentsi võitmiseks on kiilidel ja taolistiivalisel (dragonflies and damselflies), kellel on arenenud keerulised peenised. Need on varustatud konksude ja piitsakestega, et tõrjuda konkurentide spermat ja pakkida enda sperma emase suguteede kõige kaugematesse nurkadesse, eemal teiste isaste peenistest.
Ja see pole ainult isaste eripära. Brasiilia koopaputukate emased võistlevad ligipääsu eest isastele. Nendel putukatel on suguelundid ümberpööratud – isastel on avaus ja emastel on okkaline erekteeruv organ. Emane kasutab oma «peenist», et imeda isaselt spermat ja ta võib isegi otsustada, millisesse oma keha kahest kambrist sperma salvestada. Arvatakse, et see käitumine on välja arenenud piiratud toiduvarude tõttu, kuna emased saavad energiat suguakti ajal saadud seemnevedelikust. Putukate vahekord võib kesta kuni 70 tundi.
Ilmselt kõige kuulsam putukate seksuaalkäitumine on palvetajaritsikatel, kus emane hammustab oma partneri pea maha seksi ajal või pärast seda, saades toitaineid endale ja oma järglastele.
Vaata videost, kuidas see välja näeb:
See käitumine suurendab isaste poolt viljastatud munade arvu. Hiljuti avastasid teadlased, et ka isased ründavad emaseid. Nad ei söö emaseid, kuid mõnikord vigastavad neid tõsiselt. Isane, kes võitis võitluse emasega, sai edaspidi tõenäolisemalt paarituda, mitte lihtsalt ära söödud.
Paljud isased putukad saavad paarituda ainult korra, isegi kui nende partnerid neid ei söö. Näiteks isased mesilased ejakuleerivad sellise plahvatusliku jõuga, et seda on võimalik koguni kuulda! See tagab sperma ülekandumise emasele, kuid põhjustab isase paralüüsi ja surma. Seega peavad isased oma paaritumist maksimaalselt ära kasutama.
Üks viis teiste isaste takistamiseks emastega paaritumast on «paaritustropi» (copulatory plug) kasutamine – see takistab teisel isasel oma spermat emasele viia. Euroopa kääbusämblik tekitab tropi, eritades vahekorra ajal vedelikku, mis aja jooksul kõveneb. Uurijad on leidnud, et pikema suguakti tulemuseks on suuremad tropid, mida on teistel isastel raskem eemaldada.
Selleks et tagada, et keegi teine ei paarituks tema emasega pärast tema surma, on isane võrkämblik (orb-weawer spider) arendanud välja äärmusliku paaritustropi. Tal on ärakäiv peenis, mis jääb emase sisse pärast vahekorra lõppu. Kuigi on tavaline, et ämbliku peenise ots murdub emase sees, takistades teistel isastel sisenemast, on ämbliku ärakäival peenisel täiendav funktsioon, kuna see jätkab sperma edastamist iseseisvalt – üle 20 minuti – suurendades paaritumise edukust. Seega, nagu näeme, on putukad tegelikult üllatavad, hämmastavad, aga samas ka oma seksuaalse käitumisega teatavat kõhedust tekitavad.
Allikas: The Conversation
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)