Tehnikaülikooli IT-teadlased hakkavad uurima luude tervist mikrogravitatsioonis

Copy
Eesti teadlaste abiga saab peaaegu kosmosetingimustes uurida mikrogravitatsiooni mõju luudele, millest tõuseb hiljem kasu patsientide maapealses ravis.
Eesti teadlaste abiga saab peaaegu kosmosetingimustes uurida mikrogravitatsiooni mõju luudele, millest tõuseb hiljem kasu patsientide maapealses ravis. Foto: NASA Johnson Space Center

Tehnikaülikooli teadlaste loodud sensoritega hakatakse uurima inimese jalgade kandevõimet mikrogravitatsioonis. Alguses tehakse selleks uuringuid õhus, et hiljem täiendada teadmisi luude tervisest. Tulemusi rakendatakse aga maapealsete patsientide taastusravis.

Tehnikaülikooli arvutisüsteemide instituudi dotsent Jeffrey Andrew Tuhtan rõõmustab kantavate andurite tehnoloogia vastleitud uuendusliku arengusuuna üle: «Oleme väga põnevil võimaluse üle uurida treeningu mõju inimkehale keerulises ja ainulaadses keskkonnas. Eesti kosmoseuuringud astuvad sellega ülisuure sammu õiges suunas. Need lennud on alles algus murrangulistele uuendustele, mida ettevõte Right Step ja meie TalTechi uurimisrühm kavandavad Eesti sektorite vahelise mobiilsuse toetamise projekti OsteoSense toel.»

Praegu käivad ettevalmistused kolmeks mikrogravitatsioonis toimuvaks lennukiga paraboollennuks, mis on kavandatud novembri alguseks Mike Crooksi poolt RightStepist ning TalTechist.

Katse käigus kinnitatakse mõlemale jäsemele kaks miniandurit, et teha lihtsaid ja korratavaid mõõtmisi vähem kui kolme minutiga. Lahenduse põhirõhk on patsiendi edenemisel ja liikumisjoonel.

Eesmärgiks on hiljem taastusravi ajal pakkuda patsientidele abi oma raskuse nii-öelda kandevõime kontrollimiseks.

Projekti veab Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti äriinkubaatori ettevõte Right Step ning selles osaevad lisaks TalTechi keskkonnaseire tehnoloogiate keskusele ka St. Etienne'i ja Lääne-Londoni Ülikooli teadlased, kelle fookuseks on luude tervise ja osteoporoosialane teadustöö.

Algselt töötati sensorid välja Eestis ja Itaalias selleks, et mõõta veekeskkonna protsesse. Sel teemal on avaldatud ka kaks teaduspublikatsiooni ajakirjades PLOS ONE ja Sage.

Tagasi üles