Sularahata maksetel on õõvastav pahupool

Krediitkaart ja mobiiltelefon. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Sularaha on meid teeninud juba üle 3000 aasta – alguses kasutati raha asendajatena näiteks teokarpe, enne kui jõuti müntide ja rahatähtedeni. Kuid arenenud riikides on toimumas kindel nihe elektrooniliste maksete poole.

Adelaide'i ülikooli ja Melbourne'i ülikooli teadlaste meeskond Austraalias tegi 71 varasema uuringu metaanalüüsi, vaadeldes 17 erineva riigi kulutamisharjumusi. Selgus, et telefoni või kaardi terminalile viipamine muudab meid arve suhtes vähem hoolivaks võrreldes olukorraga, kus kasutame sularaha – võib-olla seetõttu, et raha kulutamise ulatus pole füüsiliselt nii tajutav.

«Et vältida plaanitust suuremat kulutamist, soovitame tarbijatel võimalusel kanda kaasas sularaha, kuna see toimib enesekontrollimeetodina,» ütleb Adelaide'i ülikooli turundusuuringute teadlane Lachlan Schomburgk. «Sularaha kasutades loevad inimesed füüsiliselt üle ning annavad ära rahatähti ja münte, muutes kulutamise märgatavamaks. Kui midagi füüsiliselt üle ei anta, on lihtne kaotada järg selle kohta, kui palju on kulutatud.»

Uurijate sõnul oli kulutuste erinevus «väike, kuid märkimisväärne». See oli suurem «demonstratiivse tarbimise» puhul, kus ostetakse esemeid, mis näitavad staatust – näiteks luksusriided ja -ehted.

Kuigi seost on varemgi märgatud, pole seda kunagi uuritud nii paljudes erinevates eksperimentides ja interaktsioonides.

Lisaks leiti, et annetamised ja jootraha andmine olid sularaha- ja sularahata maksete puhul enam-vähem samad. Näib, et müntide viskamine heategevuskastidesse jääb veel mõneks ajaks püsima.

«Vastupidiselt meie ootustele leidsime, et sularahata maksed ei too tingimata kaasa suuremaid jootrahasid või annetusi võrreldes sularahaga,» märgib Schomburgk.

Uurijad leidsid ka, et positiivsemate majandustingimuste ja suurema sularahavaba efekti vahel oli seos, kuigi see vähenes veidi aja jooksul. Samas ei mõjutanud inflatsioon märgatavalt sularahaga versus sularahata kulutamist.

Uuringust selgus ka, et sularaha mittekasutamise mõju on aja jooksul nõrgenenud, mis viitab sellele, et sularahavabad maksemeetodid on muutumas tavapäraseks, vähendades nende mõju tarbijale. See harjumuse efekt tõenäoliselt suureneb, kui maailm liigub sularahavaba ühiskonna poole.

Edasistes uuringutes võiks uurida, kas erinevatel sularahata makseviisidel on erinev mõju – näiteks krediitkaartide kasutamine võrreldes Google Pay või Apple Payga maksmisel. Uuringu autorid soovivad laiendada oma uurimistööd, et hõlmata uusimaid kulutamistrende ja maksetehnoloogiaid, sealhulgas krüptovaluutasid ja erinevaid järelmaksu teenuseid, et näha, milline mõju neil on.

«Üleminek sularahavabale ühiskonnale tundub peaaegu vältimatu. Usun, et see uurimistöö on oluline, kuna see toob esile selle ülemineku varjatud aspekti: kuidas maksemeetodid mõjutavad meie kulutamiskäitumist,» ütleb Schomburgk. «See arusaam võib aidata meil teha teadlikumaid ostuotsuseid.»

Allikas: Journal of Retailing