Metsikud šimpansid otsivad teatud taimi ja teevad nendega midagi ootamatut

Metsikutel šimpansitel on oidu ja oskusi ravimtaimede kogumiseks ja kasutamiseks. Foto: Wikimedia Commons

Šimpansid tarbivad ravivaid omadusi evivaid taimi oma tervisehädade leevendamiseks, selgub 20. juunil avaldatud uuringust ajakirjas PLOS ONE, mille viis koos kolleegidega läbi Elodie Freymann Oxfordi Ülikoolist (University of Oxford, UK).

Paljud taimed toodavad ühendeid, millel on ravimõju nii inimestele kui ka teistele loomadele. Metsikud šimpansid söövad erinevaid taimeosi, sealhulgas neid, mis on toiteväärtuselt madalad, kuid võivad leevendada haiguse sümptomeid. Siiski on keeruline kindlaks teha, kas šimpansid ise ravivad end teadlikult, otsides välja taimi, mis aitavad konkreetsete vaevuste korral, või tarbivad nad ravivaid taimi juhuslikult.

Uuringu autorid kombineerisid metsikute šimpanside (Pan troglodytes) käitumisvaatlused nende poolt söödavate taimede farmakoloogilise testimisega. Nad jälgisid 51 šimpansi käitumist ja tervist kahest harjumuspäraselt jälgitavast kogukonnast Budongo keskosas asuvas metsakaitsealal Ugandas.

Seejärel kogusid nad taimede ekstrakte 13 puu- ja ravimtaimeliigist, mida nad arvasid, et šimpansid kasutavad eneseravimisel, ja testisid nende põletikuvastaseid ja antibiootilisi omadusi.

Need hõlmasid taimi, mida haiged või vigastatud šimpansid sõid, kuid mis ei olnud nende tavalises toidus, ning taimi, mida varasemad uuringud on soovitanud šimpansidel tarbida nende ravivate omaduste tõttu.

Teadlased leidsid, et 88% taimeekstraktidest pärssis bakterite kasvu, samas kui 33% omas põletikuvastaseid omadusi. Mürgise taime Alstonia boonei perekonna puukoorel oli kõige tugevam antibakteriaalne toime ja ka põletikuvastased omadused, mis viitab sellele, et seda võiks kasutada haavade raviks.

Ida-Aafrika mahagonipuu (Khaya anthotheca) koor ja vaik ning ühe sõnajala (Christella parasitica) lehed näitasid tugevat põletikuvastast toimet. Teadlased täheldasid isast šimpansi, kellel oli vigastatud käsi, otsimas ja söömas sõnajala lehti, mis võisid aidata vähendada valu ja turset. Samuti märkasid nad, et parasiitnakkusega isend sõi okastega puu – Scutia myrtina – koort.

Tulemused viitavad sellele, et šimpansid otsivad konkreetseid taimi nende raviomaduste tõttu. Uuring on üks esimesi, mis pakub nii käitumuslikke kui ka farmakoloogilisi tõendeid metsikute šimpanside tervisekasust koore ja surnud puidu tarbimisel.

Budongo keskosas kasvavad ravimtaimed võivad olla abiks ka uute ravimite väljatöötamisel antibiootikumiresistentsete bakterite ja krooniliste põletikuliste haiguste raviks, ütlevad autorid.

Autorid lisavad: «Selles artiklis demonstreerime, kuidas meie primaadist sugulaste vaatlemine ja õppimine võib kiirendada uute ravimite avastamist, rõhutades samal ajal meie metsa-apteekide kaitsmise tähtsust.»

Allikas: Public Library of Science  ja Phys.org