/nginx/o/2024/06/24/16177697t1h3d06.jpg)
Austraalia La Trobe ülikooli mageveeökosüsteemide keskuse (La Trobe University's Center for Freshwater Ecosystems) teadlased on avalikustanud kliimamuutuste varjatud tagajärjed Austraalia Alpide ojade ökosüsteemidele, mis võivad viia putukate varasema koorumiseni ja nende arvukuse suurenemiseni.
Uuringus, mis on nüüdseks avaldatud ajakirjas Global Change Biology ja mille läbiviimist juhtis keskkonna- ja geneetikadotsent dr Michael Shackleton, keskenduti Falls Creeki piirkonna ojadele ja ennustati kliimasoojenemise tõttu olulisi muutusi veetemperatuurides ja selle mõju veeloomadele.
Selgus, et aastate jooksul temperatuuritõusude kiirused suurenevad, mis tõenäoliselt mõjutab organismide kasvu ja arengut.
«Need muutused võivad avaldada olulist mõju veeloomadele, eriti neile, kes ilmuvad alpiojade keskkonnas välja sügisel ja keskkonnatoiduvõrgustikele, mida nad teenindavad,» ütles dr Shackleton.
«Tulevikus võivad hilise hooaja organismid ilmuda jõesüsteemidest õhutemperatuuridele, mis on kuni 12 kraadi kõrgemad kui praegu.
«Seetõttu eeldame, et putukad ilmuvad tulevikus varem välja, kuna nad saavad varakult piisavalt soojusenergiat täiskasvanuks saamiseks.»
Teadlased kasutasid erinevaid põhjalikke modelleerimistehnikaid ja analüüsisid varasemaid veetemperatuuri andmeid, et prognoosida tulevasi ojavee temperatuure kliimamuutuste stsenaariumide alusel.
Uuring kutsub tungivalt üles proaktiivsetele kaitsemeetmetele kliimamuutuste mõjude leevendamiseks seoses haavatavate ökosüsteemidega.
«Kuna soojem kliima mõjutab putukate ainevahetust, toiduressursside ja munade paigutamise asukohtade kättesaadavust ning paljunemispotentsiaali, on sellel sügavad tagajärjed ökosüsteemide struktuurile ja funktsioonile,» ütles dr Shackleton.
«Veeliikide küpsemine ja maismaale liikumine kujutab endast olulist energia ja toitainete voogu, kuid muutused erinevate loomade elutsüklites võivad lahutada kiskja-saaklooma suhteid.
«See putukate varasem ilmumine on vaid üks näide sellest, kuidas kliimamuutused kujundavad meie loodusmaailma ümber.»
Allikas: La Trobe University ja Phys.org
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)