SUUR UURING ⟩ 40 aasta jooksul on maailmas enneaegselt surnud 135 miljonit inimest – põhjus on hirmutav

Kuala Lumpuri elanike sage külaline on «kõrilõikajalik» õhusaaste. Foto: Unsplash

Singapuri Nanyangi tehnikaülikooli teadlaste uuring näitab, et väikeste osakeste saaste tõus koos kliimamuutustega suurendas enneaegseid surmasid üle kogu maailma.

Singapuri Nanyangi tehnikaülikooli (NTU Singapur) teadlaste juhtimisel läbi viidud uuring näitas, et PM2.5 osakeste (osakesed, mille diameeter on 2,5 mikromeetrit või väiksem) saaste aastatel 1980–2020 oli seotud ligikaudu 135 miljoni enneaegse surmaga üle kogu maailma. Tulemused avaldati aprillis eelretsenseeritud ajakirjas Environment International.

Uuringus defineeritakse enneaegseid surmasid kui surmasid, mis toimuvad oodatust varem ja tulenevad ennetatavatest või ravitavatest põhjustest, nagu haigused või keskkonnategurid. Uuring leidis, et peenosakeste saaste (fine particulate matter) mõju võimendavad kliimamuutused, nagu El Niño Lõuna võnkumine, India ookeani dipool ja Põhja-Atlandi võnkumine, suurendades enneaegsete surmade arvu 14 protsendi võrra.

Teadlased selgitavad, et selliste ilmastikunähtuste ajal võivad kõrgemad temperatuurid, muutused tuulemustris ja vähene sademete hulk viia liikumatute õhumasside tekke tingimusteni ja saasteainete kogunemiseni atmosfääri. See toob kaasa kõrgema kontsentratsiooni PM2.5 osakesi, mis on sissehingamisel eriti kahjulikud inimeste tervisele.

PM2.5 osakesed pärinevad sõidukite heitgaasidest, tööstusprotsessidest ja looduslikest allikatest, nagu metsatulekahjud ja tolmutormid. Need väikesed osakesed võivad kergesti sattuda meie hingatavasse õhku ja tungida sügavale kopsudesse, põhjustades mitmesuguseid terviseprobleeme. Eriti haavatavad on sellised rühmad nagu lapsed, eakad ja hingamisteede haigustega inimesed.

Uuringus hinnati, et kolmandik (33,3%) enneaegsetest surmadest aastatel 1980–2020 oli seotud insuldiga; teine kolmandik (32,7%) isheemilise südamehaigusega, samas kui krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, alumiste hingamisteede infektsioonid ja kopsuvähk moodustasid ülejäänud enneaegsed surmad.

PM2.5 saaste mõju mõistmiseks suremusele uurisid teadlased NASA satelliidiandmeid peenosakeste taseme kohta Maa atmosfääris. Nad analüüsisid ka statistikat saastest põhjustatud haiguste esinemissageduse ja suremuse kohta, tuginedes USA Tervisemõõdikute ja Hindamise Instituudi (Institute for Health Metrics and Evaluation) andmetele. Lisaks võeti arvesse kliimamustrite teavet USA Riiklikust Ookeani- ja Atmosfääriadministratsioonist.

Varasemad uuringud on uurinud õhukvaliteedi ja kliima aspekte, kuid see uuring hõlmas kogu maailma ja analüüsis üle 40 aasta andmeid. Uurides, kuidas konkreetsed kliimamustrid mõjutavad õhusaastet eri piirkondades, pakub see värskeid teadmisi kliima ja õhukvaliteedi keerukast suhtest.

Uuringu esimene autor, NTU Aasia keskkonnakooli (Asian School of the Environment) ja Lee Kong Chiani meditsiinikooli (LKCMedicine) nooremteadur Steve Yim, kes juhtis uuringu läbiviimist, ütles: «Meie leiud näitavad, et kliimamustrite muutused võivad õhusaastet halvendada. Kui toimuvad teatud kliimanähtused, nagu El Niño, võivad saastetasemed tõusta, mis tähendab, et rohkem inimesi võib surra enneaegselt PM2.5 saaste tõttu.»

Professor Joseph Sung, NTU asepresident ja uuringu kaasautor ütles: «Meie uuring rõhutab, kuidas kliimamustrid mõjutavad õhusaastet, ja see on tervishoiutöötajatele oluline, sest see mõjutab otseselt rahva tervist. Kliimamuutuste ja keskkonna mõju inimese tervisele ei ole väiksem kui genoomika ja elustiilimustrite mõju ning need on viimastel aastakümnetel kasvanud.»

Teadlased leidsid, et aastatel 1980–2020 toimus kogu maailmas 363 suurt õhusaaste episoodi, keskmiselt üheksa episoodi aastas. Õhusaaste episoodi kestus varieerus kahest kuni üheksa kuuni, kusjuures 2002. aasta oli kõrgeima õhusaaste episoodide arvuga (15 episoodi), millele järgnesid 2004 ja 2006 (mõlemad 14 episoodiga aastas).

Uuringus hinnati, et Aasias oli aastatel 1980–2020 PM2.5 saastega seotud enneaegsete surmade arv kõige suurem – 98,1 miljonit, kusjuures Hiinas ja Indias oli vastavalt 49,0 miljonit ja 26,1 miljonit surma. Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Jaapanis oli samuti märkimisväärne arv PM2.5-ga seotud enneaegseid surmasid, ulatudes 2–5 miljonini.

Teadlased hindavad, et kolm ilmastikunähtust põhjustasid üheaegselt ligikaudu 7000 enneaegset lisasurma aastas, kusjuures India ookeani dipooli nähtus avaldas suurimat mõju surmade arvule, millele järgnes Põhja-Atlandi võnkumine ja seejärel El Niño.

Kokkuvõttes rõhutab uuring vajadust arvestada kliimamustritega õhukvaliteedi strateegiate väljatöötamisel, et kaitsta globaalset rahvatervist.

Allikas: Nanyang Technological University ja Phys.org