Eestlaste osalusel avaldatud teadustöö toob välja invasiivsete võõrliikide ülemaailmse probleemi

Hispaania teetigu ehk Lusitaania tigu on saanud üheks oinvasiivse võõrliigi tunnuseks: teda korjatakse juba mõnedest aedadest ämbrite kaupa. Selle apla liigi puhul tuleb tegeleda juba tagajärgedega. Foto: Erik Prozes

Kokku 44 riigist pärit 88 eksperdi poolt (sealhulgas Tartu ülikooli professorid Henn Ojaveer ja Aveliina Helm) avaldati hiljuti mainekas teadusajakirjas Nature Ecology & Evolution teadustöö, mis ütleb, et invasiivsete võõrliikide kasvava ülemaailmse probleemi leevendamiseks on vaja kiiresti tegutseda ja edu selles valdkonnas on veel võimalik.

Kõige olulisem on teadlaste arvates vajalike juhtimismeetmete väljatöötamine koostöös sidusrühmadega, sealhulgas valitsuse ja erasektoriga ning kohalike kogukondadega.

Ennetamine on endiselt kõige kulutõhusam võimalus bioloogilisest invasioonist tulenevate ohtude vähendamiseks võrreldes investeeringutega, mis on vajalikud leevendamaks juba sissetoodud võõrliikide poolt põhjustatud kahju.

Ilutaimest on saanud invasiivne nuhtlus. Foto: Mailiis Ollino

Antud kontekstis on teadustöös mainitud, et ülimalt oluline on muuhulgas ka arvestada kliimamuutusi, sealhulgas äärmuslike sündmusi nagu põuad, üleujutused, metsatulekahjud, troopilised tormid ja ookeanilised tormilained, mis muudavad ökosüsteeme invasiivsete võõrliikide suhtes vähem vastupidavaks. Samamoodi süvendavad kliimamuutuse mõjusid ka invasiivsed võõrliigid ise.

E-kaubandus on just viimasel ajal kujunenud üheks suurimaks võõrliikide sissetoomise allikaks.

Kui ennetamine pole enam võimalik, on rakendatavateks meetmeteks riiklikud seirestrateegiad uute sissetulnud liikide varajaseks avastamiseks eelkõige suure invasiooniriskiga aladel.

Juba sisse toodud võõrliikide asurkonna kontroll ning väljatõrjumine on võrreldamatult kulukam kui ennetamine, ning merekeskkonnas on see sisuliselt võimatu, väidetakse artiklis.

On oluline, et majandamismeetmed arvestavad majanduslikke, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid aspekte, lisavad teadlased. Tööriistade arsenalis peavad muuhulgas olema ka uue põlvkonna tehnoloogiad, nagu näiteks tehisaru, robotid, geneetilised meetodid. Samaväärselt oluline on vaba ligipääs andmetele ja nende operatiivne jagamine.

Prioriteediks tuleb uuringu järelduste põhjal seada ühised pingutused riiklike reguleerivate vahendite tugevdamiseks, sealhulgas e-kaubanduses, mis on just viimasel ajal kujunenud üheks suurimaks võõrliikide sissetoomise allikaks. Lahenduste rakendamiseks tuleb muuhulgas tõsiselt kaaluda turupõhiseid vahendeid, nagu maksusoodustused ja rahalised toetusmehhanismid.