Teadlased: arvame, et just see «kõnelev» taim väärib intelligentse taime nime

Saage tuttavaks: intelligentne taim kõrge kuldvits, mis (või kes) suudab naabertaimedele teada anda, mis toimub. Teadlased peavad taimede kommunikatsiooni alles alustavaks teadusharuks, kus on veel väga palju avastada. Foto: Cbaile19 / Wikimedia Commons

Mõned eluvormid Maal suudavad käituda intelligentselt isegi ilma kesknärvisüsteemita. Taimi ei peeta tavaliselt teadlikeks olenditeks, kuid võib-olla peegeldab see meie enda eelarvamusi, mis on seotud meie aju struktuuriga, selgitasid välja Cornelli ülikooli teadlased.

Cornelli Ülikooli keemilise ökoloogia teadlane Andre Kessler ja tema doktorant Michael Mueller väidavad oma põnevas ja vastuolulises uurimistöös, et mõnede taimede käitumine võib vastata teatud intelligentsuse definitsioonile.

Teadlased selgitavad, et nende taimeliikide puhul võib probleemide ilmnemisel täheldada käitumist ja reaktsioone, mis hõlmavad omamoodi mälu ja otsustusvõimet.

Kessleri labori hiljutine avastus pakub selle kohta täiusliku näite. Selline kiire levikuga lill, nagu kõrge kuldvits (Solidago altissima) suudab väidetavalt «kuulda» oma naabrite «appihüüdeid», kui neid nii-öelda ründab näljane taimetoiduline loom.

Kui putukate vastsed hakkavad kuldvitsa lehti närima, eritavad taimed lenduvaid orgaanilisi ühendeid (volatile organic compounds ehk VOC), mis annavad putukatele märku, et taim on kahjustatud ja nad peaksid otsima omale mõne parema toiduallika.

Samal ajal suurendavad rünnaku all olevad kuldvitsa taimed oma lehtede punase valguse peegeldust, mida teised taimed kaugemalt tajuda võivad.

«Nad suudavad oma keskkonda väga täpselt tajuda; nii palju kui me teame, suudab seda teha iga üksik rakk.»

Nii valgus kui ka lenduvad kemikaalid toimivad hoiatustena läheneva ohu eest teistele lähedal asuvatele kuldvitsadele. Ainult naabruses olevad sugulased, kellel on õige «arusaam», suudavad VOC-de kodeeritud sõnumit dešifreerida.

Vastuseks tugevdavad need naabertaimed oma kaitsemehhanisme, kasvavad kiiremini ja toodavad kaitseühendeid, et tõrjuda putukaid – sarnaselt loomade immuunsüsteemile.

Selles vaikivas ja salajases suhtluses ei integreeri kuldvitsad mitte ainult keskkonnainfot, vaid nad valmistuvad ka tulevasteks tingimusteks, lähtudes praegusest olukorrast, väidavad Kessler ja Mueller.

Sarnast käitumist täheldatakse ka tubakataimede puhul ning Kessleri ja Muelleri sõnul langeb see «üldise intelligentsuse kontseptsiooni» alla: ellujäämise eesmärgi saavutamine erinevates keskkondades.

Kuldvitsadel ei ole närve, mis edastaksid signaale elektriimpulssidena, kuid nende rakud on seotud süsteemideks, mis toimivad keemiliste signaalide abil, lubades võrgustikul reageerida ühtsena isegi ilma kesknärvisüsteemita.

«Nad suudavad oma keskkonda väga täpselt tajuda; nii palju kui me teame, suudab seda teha iga üksik rakk,» ütleb Kessler.

Kessleri ja Muelleri sõnul on taimede reaktsioon VOC-dele rohkem kui lihtsalt refleks või fikseeritud tegevusmuster. See on «kaalutletud» käitumuslik muutus, mis põhineb taimetoidulisuse ja konkurentsi kuludel.

Teadlaste uuringust selgus, et kildvitsade koloonias suudavad ühed taimed teisi hoiatada nii lenduvate orgaaniliste ühendite kui peegelduva punase valgusega. Samas on ka skeptikuid, kes arvavad, et see kommunikatsioon pole veel piisavalt uuritud ja tõestatud. Foto: Harum.koh / Wikimedia Commons

2022. aastal tehtud uuringus selgitasid Kessler ja tema kolleeg Alexander Chautá, et kui läheduses pole teisi lilli, ei erita rünnaku all olevad kuldvitsad oma lehtedest samasugust valgust.

«Sõltuvalt saadud infost muudab taim oma tavapärast käitumist,» selgitab Kessler.

«Selle definitsiooni ja kogunenud tõendite põhjal pole küsimus mitte selles, kas taimed väljendavad intelligentset käitumist, vaid selles, kuidas nad seda saavutavad ilma närvisüsteemita ja millised on nende käitumise ökoloogilised tagajärjed,» väidavad Kessler ja Mueller.

Taimedele intelligentsuse omistamine on väga vastuoluline, kuid pärast aastakümneid kestnud selle teaduslikku tõrjumist on hakanud see uurimisvaldkond lõpuks edasi arenema.

Kuldvitsad pole kaugeltki ainsad taimed, kes kasutavad VOC-e, et oma naabritega jagatud ohtudest «rääkida». Teadlased teavad alates 1980. aastatest, et mõned taimed vahetavad infot just sel viisil. Ometi on suur osa sellest uurimistööst tehtud ainult laborites ning taimede kommunikatsioonivõrgustike reageerimise kohta on veel palju õppida.

Mõned teadlased on selliste tulemuste suhtes siiski üsna skeptilised ja kahtlevad, kas neid saab seletada subjektiivse suhtlusega, mis on intelligentsuse tunnuseks.

Sõltumata sellest, kas teadlased lepivad kokku kasutatavates definitsioonides või millised taimed selliseid kommunikatsioonikünniseid ületavad, on selge, et vaja on rohkem uurimistöid, et uurida võimalikke tajumis-, õppimis-, otsustus- ja mäluprotsesse meie planeedi taimestikus.

Uuring avaldati ajakirjas Plant Signaling and Behavior.

Allikad: Sciencealert, Plant Signaling and Behavior.