KUIDAS ON SINUGA LOOD, LUGEJA? ⟩ Huvi uudiste vastu langeb maailmas kivina

Uudiste vastu huvi kukub maailmas ja inimesed otsivad usinalt alternatiive. Foto: Pixabay

Uudiste vältimine on saavutanud rekordilise taseme, kinnitab uusim asjakohane uuring. Üha rohkem inimesi maailmas väldib uudiseid, kirjeldades neid kui masendavaid ja igavaid, selgub Oxfordi ülikooli Reutersi instituudi raportist. 39 protsenti inimestest teatas, et nad vahel või sageli aktiivselt väldivad uudiseid, võrreldes 29 protsendiga 2017. aastal. Raporti autorid märkisid, et Ukraina ja Lähis-Ida sõjad võivad olla aidanud kaasa inimeste soovile uudiste jälgimisest loobuda.
Hea Postimehe lugeja, kirjuta palun kommentaaridesse, milline on sinu suhe uudistesse!

Kokku küsitleti 94 943 täiskasvanut 47 riigis jaanuaris ja veebruaris, teatas selle aasta Digital News Report. Uuringu toimumise ajal on miljardid inimesed maailmas osalenud riiklikes ja piirkondlikes valimistes. Raporti järgi on valimised suurendanud huvi uudiste vastu mõnes riigis, sealhulgas Ameerika Ühendriikides. Siiski on üldine trend jätkuvalt languses. 46 protsenti inimestest on uudistest väga või äärmiselt huvitatud – 2017. aastal oli see 63 protsenti.

Uudishimu langus Suurbritannias ja üle ilma

Suurbritannias on huvi uudiste vastu peaaegu poole võrra vähenenud alates 2015. aastast. «Uudiste agenda on viimastel aastatel olnud ilmselgelt eriti raske,» ütles raporti peamine autor Nic Newman BBC Newsile. «Oleme kogenud pandeemiat ja sõdu, nii et see on üsna loomulik reaktsioon inimestel uudistest eemale pöörduda, kas siis vaimse tervise kaitsmiseks või lihtsalt soovist oma eluga edasi minna.»

Valikuline uudiste vältimine ja võimetus olukorra muutmisel

Newmani sõnul valivad need, kes teadlikult uudiseid väldivad, sageli selle tee, kuna nad tunnevad end «võimetuna». «Need on inimesed, kes tunnevad, et neil pole kontrolli maailmas toimuvate sündmuste üle,» lisas ta. Mõned inimesed tunnevad end üha rohkem ülekoormatuna ja segaduses olevana uudiste hulga tõttu, samas kui teised tunnevad end väsinuna poliitikast. Naised ja nooremad inimesed tunnevad ennast tõenäolisemalt uudiste hulga tõttu väsinuna, märgiti raportis.

Usaldus ja meediatarbimise muutumine

Uudiste usaldusväärsus püsib stabiilsena 40 protsendi juures, kuid on siiski 4 protsenti madalam kui koroonaviiruse pandeemia haripunktis, viitas uuring. Suurbritannias on usaldus uudiste vastu sel aastal veidi tõusnud, olles 36 protsenti, kuid jääb siiski umbes 15 protsendipunkti madalamaks kui enne Brexiti referendumit 2016. aastal. BBC oli Suurbritannias kõige usaldusväärsem uudistebränd, millele järgnesid Channel 4 ja ITV.

TikTok ületab Twitteri

Raport leidis, et traditsiooniliste uudisteallikate, nagu televisioon ja trükimeedia, vaatajaskond on viimase kümnendi jooksul järsult vähenenud, kusjuures nooremad inimesed eelistavad saada uudiseid internetist või sotsiaalmeedia kaudu. Suurbritannias teatas peaaegu kolmveerand inimestest (73 protsenti), et nad saavad oma uudised internetist, võrreldes 50 protsendiga, kes eelistavad televiisorit, ja vaid 14 protsendiga, kes loevad trükimeediat.

Sotsiaalmeedia platvormid ja videote tõus

Kõige olulisem sotsiaalmeedia platvorm uudiste jaoks on endiselt Facebook, kuigi see on pikaajalises languses. YouTube ja WhatsApp jäävad paljude jaoks olulisteks uudisteallikateks, samal ajal kui TikTok on tõusuteel ja on nüüd esimest korda ületanud Xi (endine Twitter). Kolmteist protsenti inimestest kasutab uudiste jaoks videot jagavat rakendust, võrreldes 10 protsendiga, kes kasutavad Xi. TikToki kasutajate arv on isegi kõrgem 18–24-aastaste seas kogu maailmas, olles 23 protsendi juures.

Videote tähtsuse tõus ja podcast'ide populaarsus

Seoses nende muutustega on video muutumas olulisemaks online-uudiste allikaks, eriti nooremate gruppide seas. Lühivideod on raporti järgi kõige atraktiivsemad. «Tarbijad eelistavad videoid, kuna neid on lihtne kasutada ja need pakuvad laia valikut asjakohast ja kaasahaaravat sisu,» ütles Newman. «Kuid paljud traditsioonilised uudistetoimetused on endiselt juurdunud tekstipõhises kultuuris ja neil on raskusi oma jutustamise kohandamisega.»

Raportis öeldi, et väljaandjatele on podcast'ide tegemine mõistlik. Kuid seda nähakse «üldiselt kõrvaltegevusena», mis köidab peamiselt kõrgemalt haritud publikut.

Tehisintellekti kasutamine ajakirjanduses

Samal ajal leidis raport ajakirjanike jaoks mõningaid häid uudiseid. Uuringust selgus, et avalikkuses on laialt levinud kahtlus tehisintellekti kasutamise suhtes oluliste uudiste tegemisel, eriti poliitika või sõja kajastamisel. Kuid «AI kasutamine tagaplaanil, näiteks transkribeerimisel ja tõlkimisel, pakub rohkem mugavust; toetades ajakirjanikke, mitte asendades neid,» lisati.

Allikas: BBC